RÄNNAKU KOGEMUSLUGU I Irene Kaljuste: mulle on öeldud, et olen terve elu midagi taga ajanud, aru saamata, mis see on

Oktoobrikuu alguses toimus Rännaku intensiivseminar veebis rahvusvaheliselt tuntud keha-meele terviseeksperdi Brandon Bays’i ja Rännaku maaletooja Irene Kaljustega. Mis on aga Rännak, mida see annab ja milliseid muutusi on Irene osalejates ise märganud?

Mis on Rännak?

Rännak sündis Brandon Bays’i enda otsese kogemuse kaudu 26 aastat tagasi, kui ta tervenes korvpalli suurusest kasvajast. Selle tervenemise kingitus oli see, et Brandon leidis, kuidas minna rännakule endasse ja pääseda ligi piiritule potentsiaalile. Ta sõnab, et Rännak on väga võimas töö ja intensiivseminar on väga sügav iseendasse vaatamine.

Irene selgitab, et Rännak on väga võimas transformatsiooni tööriist, millega on võimalik ligi pääseda oma alateadvusele ning leida üles juurpõhjused, miks mingid asjad meie elus ei toimi. Näiteks on inimesel tekkinud haigused, konfliktid suhetes, depressioon, rahaasjad ei liigu – kõik algpõhjused on aga peidus meie enda sees. Rännakuga on Irene sõnul võimalik nendele algpõhjustele ligi pääseda ja saada aru, miks mingi kannatus meie elus on tekkinud ja puhastada välja emotsionaalsed blokeeringud ja piiravad uskumused. „Meil on lapsepõlves olnud negatiivne kogemus või mingisugune trauma ning hilisemas elus hakkame automaatselt vältima olukordi, mis võiksid põhjustada sarnaseid emotsioone. See loob aga filtri, mille läbi me elu tajume ja mis elu päriselt on. Hakkame alateadlikult hoiduma sellest vanast valust ja kogemusest, mida lapsepõlves kogesime,“ lausub Irene ja lisab, et Rännak aitab kogeda elutervet emotsionaalsust ja aitab vabaneda emotsionaalsetest blokkidest, et saaksime selle vana trauma läbi tuntud ja vabaks antud. Selle tulemusena ei keela me enam endale emotsioone, mida võibolla terve elu keelanud oleme. „Muutume avatumaks, tundelisemaks, elurõõmsamaks… Rännaku meetod aitab avada emotsionaalset intelligentsust ja kogeda elu mitmekülgsemalt läbi selle, et meie erinevate tunnete kogemise skaala muutub avaramaks. Kui puhastame ära emotsionaalse valu, siis saame ühenduse enda algolemusega, millega siia sündisime.“

Irene tõdeb, et tema jaoks on Rännak tundemaastiku külluse avaja – saame aru, et kõik emotsioonid on okei ja elu on turvaline. Ta lisab, et tunded tulevad ja lähevad – meie ei ole tunded ja ei pea nendega samastuma. „Tänu sellele saame elus vabamalt valida, kui me ei karda ebamugavaid kogemusi, mis on paratamatud elu osad.“

Kui meil pole ühendust iseendaga, siis kuskil sisemuses on alati rahutus

Irene sõnab, et seminaril oli mitmeid inimesi, kes olid päris raskes depressioonis ja antidepressantide peal. Kuigi nemad kunagi ei soovita neist loobuda, siis üks osalejatest oli Irene sõnul otsustanud, et seminari ajal ta antidepressante ei kasuta. Viimasel päeval tunnistas osaleja, et oli tulnud seminarile skeptikuna, aga see, mida ta nende kolme päeva jooksul koges, poleks ta eluilmas oodata osanud. „Osaleja tunnistas, et esimest korda üle aastate magas ta terve öö. See naine tundis ennast peale seda imeliselt ning ütles, et on lõputult tänulik selle kogemuse eest – ta saab jälle elama hakata“ rääkis Irene ja lisas, et ka paljud teised uneprobleemide küüsis kannatanud inimesed on öelnud, et saavad jälle magada. „Osalejad on jaganud, et seminar on üsna väljakutsuv. Oma emotsioonidega üle aastate kohtumine ja neid protsesse läbi teha, võib olla esialgu ebamugav ja hirmutav. Kui aga osalejad sellest läbi lähevad, siis see vabaduse tunne, rõõm ja südame avatus, on kirjeldamatu. Mulle on öeldud, et olen terve elu midagi taga ajanud ja millestki puudust tundnud, aru saamata, mis see on. Lõpuks läbi nende protsesside on inimesed aru saanud, mis see on – see on kodutunne. Tunne, et oled kohal ja iseendaga ühenduses. Kui meil pole ühendust iseendaga, siis kuskil sisemuses on alati rahutus. Peale seminari on inimesed jõudnud rahusse, astunud välja pikaaegsest depressioonist, lahenenud on uneprobleemid, tõusnud on enesekindlus ja eneseväärikus, inimesi saadab rahu ja vähem hirme,“ jagab Irene osalejate tagasisidet.

Ta lisab, et Rännaku eripära on see, et peale sisemist puhastumist ja mineviku teemade vabastamist, löövad silmad taas särama, justnagu säravad teemandid. Näkku tuleb värskus ja inimesed on justkui palju nooremad. „Kõik mustrid, mis meid tegelikult ei toeta, toovad meid alla. Kui neid muuta, siis on võimalus oma nooruslik olemine ja energia tagasi saada. Elujõudu ja elurõõmu tuleb juurde,“ selgitab Irene, milliseid muudatusi ta osalejate juures märganud on.

Rännaku intensiivseminaril osaleja kommentaar:

Ootan juba järgmist võimalust Rännakul osaleda

„Sattusin ühel päeval Irene Kaljuste Instagrami kontole. Mulle meeldis see, mida nägin ja kuulsin. Sealt jõudis minuni ka info Rännaku intensiivseminari kohta. Liigselt süvenemata, puhtalt sisetunde pealt, otsustasin osaleda. Lihtsalt tundsin, et see võib olla midagi väga head. Osalesin esimest korda ja varem polnud Rännakust midagi kuulnud. Kuna minu jaoks oli tegu tundmatu teemaga, siis polnud mul seminarile ka ootuseid. Olin hästi avatud, püüdsin kõigega kaasa minna ja kogesin päris mitmeid erilisi, veidi ebareaalseid hetki. Ühe sissejuhatava meditatsiooni käigus tundsin näiteks, kuidas ma hakkasin justkui oma kehast välja minema. Järk-järgult muutus vasak pool minust täiesti tühjaks ja läbipaistvaks. Muutusin kaheks võrdseks pooleks – vasak pool nähtamatu ja kerge, parem raske ja täidetud. See oli väga huvitav tunne.

Kõige erilisem oli minu jaoks aga füüsiline rännak. Pärast seminari päeva tundsin tohutut vajadust joonistada. Võtsin märkmiku ja joonistasin tund aega järjest viimaste päevade unenägusid ja erinevaid mälupilte Rännakust. Olen oma tahet joonistada aastaid alla surunud ja nüüd ei saanud ennem magama minna, kui olin ennast tühjaks joonistanud. Joonistasin ka pildi keha sisemusest, organist, kuhu sel päeval rännanud olin. Hommikul ärgates ei andnud mulle rahu teadmatus, millises keha osas ma ikkagi käisin. Teadsin, et tegemist oli luuga, aga millisega? Guugeldasin inimese luude ehitust ja ma ei suutnud uskuda, et olin eelmisel õhtul märkmikusse väga täpselt joonistanud erinevad luu osad – luu ümbrise, sellele järgneva kihi ja ka käsnolluse. Nagu oleks anatoomia õpikust maha joonistanud. Sellel hetkel tuli mulle meelde ka mälestus, mis seletas lahti, millise luu juures ma käisin ja miks. See oli väga eriline ja uskumatu hetk!

Peale seminari olen tundnud ennast hästi rahuliku ja mõtlikuna, ka kergema ja muretumana. Minu ärevus on kuhugi kadunud ja see on üsna harjumatu tunne. Palju mälestusi kerkib esile. Ootan juba järgmist võimalust Rännakul osaleda!“

Kaare Sova