RAAMATUSOOVITUS I Kuidas oma ettevõttest rääkida nii, et ka teised inimesed huvituks?
“Organisatsioon on huvipakkuv ja köitev nendele, kes seal töötavad – ja äärmiselt igav peaaegu kõikidele teistele. Andke andeks, aga nii see on. Kõik kõned, mille keskmes on sinu ettevõtte või mittetulundusühingu või labori hämmastav ajalugu ning mis viitavad selle keerulisele, aga oi kui ägedale struktuurile ning sinuga koos töötava ainulaadse ja andeka meeskonna imelisele fotogeensusele ja tee toodete erakordsele edule, panevad saali juba esimeste lausete ajal tukastama. See võib olla huvitav sulle ja su meeskonnale. Aga oh häda, meie seal ei tööta,” toob Chris Anderson välja oma Heliose kirjastatud “TED Kõnelemise kunst”, mis annab lugejale kätte vahendid, millega saavutada avaliku esinemise imet.
Kõik muutub, kui keskendud oma töö olemusele ja sellesse töösse segatud ideede väele, mitte organisatsioonile või selle toodetele
Anderson tõdeb, et seda on kergem öelda kui teha. Tihti on organisatsioonide juhid vaikimisi ka nende kõneisikud, kes on kogu aeg valmis müüma, uskudes, et nende kohustus on neid ümbritsevat kõvast töötavat meeskonda üllatada. Ja kuna see, millest nad tegelikult rääkida tahavad, leiab aset nende organisatsiooni seinte vahel, siis on kõige enesestmõistetavam viis ankurdada see organisatsiooni tegevuste külge. “Aastal 2005 asutasime uue osakonna selles Dallase kontorihoones siin (slaidid, millel on klaasist kõrghoone pilt), ja selle eesmärk on uurida, kuidas vähendada energiakulusid. Niisiis määrasin selle ülesande meie asepresidendile Hank Borehamile…” Oh, kus haigutaks.
Hoopis teine tera!
Võrdle seda aga nüüd sellise ülesehitusega: “2005. aastal avastasime midagi üllatavat. Tuleb välja, et ühel keskmisel kontoril on võimalik vähendada oma energiakulusid 60% võrra, ilma et see tootlikkusele märkimisväärselt mõju avaldaks. Lubage, ma räägin, kuidas…”
Üks äratab huvi. Teine tapab huvi. Üks annab. Teine püüab lõdvalt võtta.
