RAAMATUSOOVITUS I Kuidas lihtne joonistamine aitab meie elu paremaks muuta?

Eesti üks esimesi ja hetkel väheseid visuaalse mõtlemise ja lihtsustamise edendajaid ning koolitajaid, aasta koolitaja 2023, Äripäeva juhtimis- ning finantskonverentsidel üles astunud avalik kõneleja ja Eesti esimene ametlikult auhinnatud mõjukõneleja Kati Orav kirjutab oma raamatus „Visuaalne lihtsustamine. Kuidas kasutada joonistamist ja kujutlusvõimet, et elada julget, mängulist ning tähendusrikast elu.“, et joonistamine on esimene viis, kuidas lapsed suhtlevad, lugusid räägivad ja kogemusi jagavad.

Joonistamine on esimene viis, kuidas lapsed suhtlevad, lugusid räägivad ja kogemusi jagavad.

Raamatust saad teada, kuidas lihtne joonistamine aitab meie elu paremaks muuta

Kati Orava raamat on sündinud unistusest. Unistusest sellest, et kõik inimesed maailmas oskavad ja julgevad taas kasutada joonistamist mõtlemise ning suhtlemise tööriistana. Raamat räägib inimeseks olemisest – sellest, miks joonistamine ja kujutlusvõime on meile nii olulised ja kuidas nende abil taasavastada ja hoida endas julgust ning mängulisust, et elada tähendusrikast elu.

Raamatu keskmes on visuaalse lihtsustamise tehnika, mis on kujundite, sümbolite ja märksõnade kasutamine selleks, et luua tähendust. See on tehnika, mis tugineb meie kujutlusvõimele ja põhineb lihtsal joonistamisel ning kirjutamisel. Visuaalne lihtsustamine on sügavalt mõtlemise, mõtestamise, mõistmise ja suhtlemise võti.

Raamat on kirjutatud kõigile neile, kes soovivad tuua oma ellu rohkem julgust ja mängulisust. See on sulle kui unistad tähendusrikkamast elust. Raamatust saad teada, mida tähendab see, et me kõik oskame joonistada ning kuidas lihtne joonistamine aitab meie elu paremaks muuta. Lisaks sellele õpid ära konkreetse tehnika, mis aitab olla parem mõtleja, planeerija ning tegutseja.

Kas pole mitte nii, et kõik lapsed armastavad joonistada!?

Kati meenutab raamatus lapsepõlves toimunud seika, mis tal väga eredalt meeles on. On vana-aastaõhtu. Kati on umbes 3–4-aastane. Suured inimesed ajavad elutoas juttu, söövad ja vaatavad telerit. Nende jutukõmin on kuulda hämarasse lastetuppa, kus ainult Kati ja tema vanema õe Kai laualambid põlevad. On hästi hubane ja vaikne olemine, samas pidulik ja ärev. Ta istub oma laua taga ning värvib pilti värviraamatust, mille näärivana talle nädal aega varem toonud oli. See tegevus haaras kogu Kati tähelepanu.

„Tegelikult on mul joonistamise ja värvimisega seotud väga palju mälestusi. Ikka tuleb meelde mõni mälukild sellest, kui istun oma laua taga või köögi laua taga ja joonistan või värvin. Näiteks iga kord, kui hakkas vihma sadama (ja Eestis ikka sajab vihma) võtsin ma paberid ja pliiatsid ning hakkasin joonistama. Armastasin seda väga,“ lausub ta ja toob välja, et kas pole mitte nii, et kõik lapsed armastavad joonistada?!

Joonistamine parandab laste mõtlemist ja suhtlusoskust ning toetab arengut

Kati leiab, et joonistamine on esimene viis, kuidas lapsed suhtlevad, lugusid räägivad ja oma kogemusi jagavad. Ta nendib, et selle põhjuseks on kujutlusvõime, mis aitab luua alternatiivseid maailmu unistades, lugusid rääkides või joonistades. „Mitmed joonistamise uurijad on toonud välja, et joonistamine parandab laste mõtlemist ja suhtlusoskust ning toetab arengut. Kõik lapsed kritseldavad ning sümbolite kasutamise eelsoodumus ilmneb juba esimestel eluaastatel.“

Joonistamine parandab laste mõtlemist ja suhtlusoskust ning toetab arengut.

Kati toob oma raamatus välja, et joonistamise uurija Gill Hope ütleb, et joonistamine on osa inimeseks olemisest. Aga kas sa tõstaksid käe, kui küsitakse: „Kes oskab joonistada?“. Optimistina tahaks Kati loota, et umbes 10% ruumis viibivatest täiskasvanutest teeks seda. „Kahjuks on ka lastega nii, et mida vanemaks nad saavad, seda tõenäolisem on, et nad kätt ei tõsta. Öeldakse nii, et tegelikult on see demograafiline grupp, kes 100% käe tõstaks, lasteaias. 4–5-aastane laps on enesekindel joonistaja. Ja see on tõeliselt vaimustav. Nad mitte lihtsalt ei tõstaks kätt, vaid tahaks tulla kõigi ette seda näitama. Õnneks on päris suur protsent enesekindlaid joonistajaid alles ka 6–8-aastaste laste hulgas,“ räägib ta.

Lastena me mitte ainult ei arva, et oskame joonistada, vaid oleme ka piisavalt enesekindlad, et seda teistele näidata

2022. aasta kevadel viis Kati läbi 12 koolitust Eesti ja Ukraina laste (kes põgenesid Eestisse Venemaa sissetungi eest) integreerimiseks koolides. Ja mitte lihtsalt integreerimiseks, vaid ka loovuse arendamiseks, unistamise ja eesmärgistamise õpetamiseks visuaalse lihtsustamise kaudu. Kati sõnab, et esimesel koolituspäeval olid ruumis peamiselt 1.–2. klassi õpilased. Mõned Ukraina lapsed ei olnud isegi veel meie mõistes kooliealised. Nad õppisid lihtsa joonistamise tehnikat, erinevaid elemente ja Kati ütles, et kui keegi lastest soovib, siis võib ta tulla teiste ette tahvlile mõnest kujundist oma versiooni joonistama.

„Pean tunnistama, et ma ei arvanud, et väga palju soovijaid on, sest minu peamine kogemus oli vanemate noorte või täiskasvanutega. Usu või mitte, aga kõik lapsed tõstsid käe. Kõik! Ja nad ei soovinud käia teiste ees joonistamas ainult üks kord, ikka mitu korda. Tundus korraks, et olen avanud Pandora laeka ja mõtlesin, kuidas see nüüd ilusti sulgeda, et programmiga edasi liikuda. Aga kui Pandora laegas oli täis inimkonna pahesid, siis mina olin tegelikult avanud midagi väga head – laste loovuse ja julguse. Lasin neil kõigil paar korda teiste ees käia ja siis liikusime sujuvalt edasi,“ räägib Kati ja tõdeb, et see lugu näitab, et kui me oleme lapsed, siis me lihtsalt ei arva, et oskame joonistada, vaid oleme piisavalt enesekindlad, et seda teistele ka näidata.

Mida vanemaks me Kati sõnul saame, seda enam ning kahjuks kiiresti kaob julgus ning enesekindlus joonistada. „Tegelikult öeldakse nii, et kui sa saad hoida pliiatsit (käes, varvaste vahel või mõne muu kehaosaga) ja sellega joont tõmmata, siis oskad sa ka joonistada. See tähendab, et umbes 98% elanikkonnast oskab joonistada.“

5 tähelepanekut raamatust „Visuaalne lihtsustamine. Kuidas kasutada joonistamist ja kujutlusvõimet, et elada julget, mängulist ning tähendusrikast elu.“

• Visuaalne lihtsustamine ehk teadlik kritseldamine aitab kaasa efektiivsemale mõtlemisele, mis omakorda tähendab olla edukam õppimises, koostöös, juhtimises ja mis tahes protsessis, kuhu elu meid viib.
• Ühelt poolt oleme kaotanud usu oma loovatesse võimetesse, samas kui me tegelikult ei anna loovusele võimalustki. Kuigi teame nii ärimaailmas kui ka laiemalt, et me kõik võime olla loovad, mõtleme ja käitume igapäevatoimingutes siiski nii, nagu oleks loomingulisus seotud konkreetsete inimeste ja paikadega. Nagu oleks loovus omaette asi, mida tuleb justkui eraldi teha, seada oma aju loomingulisse režiimi. Tegelikult on loovus meis kõigis, see on meile kaasa sündinud. Tuleb vaid leida üles praktikad, mis võimaldavad meil kogu aeg loovad olla.
• Piiravad uskumused võivad pärineda erinevatest allikatest, nagu varasemad negatiivsed kogemused, ühiskonna või kultuuri mõjud, kasvatusest tulenevad uskumused või isiklikud hirmud ja kahtlused. Mõnikord oleme teadlikud oma piiravatest uskumustest, kuid need on sageli alateadlikud ja mõjutavad meie käitumist automaatselt.
• Kui vaadata tagasi inimkonna ajaloole, on joonistamine olnud meie kultuuri ja identiteedi oluline osa. Juba muistsetel aegadel kasutasid meie esivanemad joonistamist, et jutustada lugusid, kujutada oma mõtteid ning jäädvustada maailma enda ümber. Joonistamine on olnud vahend, millega oleme kogunud teadmisi, säilitanud oma pärandit ning väljendanud unikaalset inimlikku nägemust.
• Laps joonistab seda, mida ta teab, mitte seda, mida ta näeb. Laste joonistusi mõjutab kõige rohkem just emotsioon. Joonistamine on kaasahaarav teekond iseendasse. See võimaldab meil täielikult sukelduda hetke, keskenduda detailidele ning avastada uusi aspekte maailmast enda ümber.