OPTIMISTLIK LAPS I Kuidas kasvatada optimistlik laps?
Martin Seligmani, Jane Gillhami, Karen Reivichi ja Lisa Jaycoxi kirjutatud raamat „Optimistlik laps“ on praktiline tõenduspõhine programm, kaitsmaks last depressiooni eest, andes talle rõõmsa meele ja elujaatava hoiaku.
Me soovime, et meie laste elus oleks rohkem õnne
Autorid pakuvad mõtteainet, et me tahame oma lastele enamat kui lihtsalt head kehalist tervist. Soovime, et meie laste elus oleks sõprust, armastust ja saavutusi. Tahame, et neil oleks tahet õppida ja valmidust raskustega rinda pista. Ootame, et nad oleksid tänulikud selle eest, mis nad meilt saavad, aga samas võiksid uhkust tunda oma oskuste ja tegude üle. Samuti tahame, et lapsed kasvaksid üles, tundes tuleviku suhtes kindlust, armastades seiklusi, olles õiglased ja piisavalt julged, et selle õiglustunde kohaselt käituda. Me soovime, et nad tuleksid toime tagasilöökide ja ebaõnnestumistega, mis täiskasvanuks saamisega alati kaasnevad. Aga kuidas seda kõike saavutada?
Heaoluühiskonda varjutab pessimism
Vanemad saavad õpetada enesekindlust, ettevõtlikkust, südidust, heasoovlikkust ja enesest lugupidamist. Pealegi sünnib enamik heaoluühiskonna lapsi tohutute võimaluste aega – inimesed naudivad enneolematuid isiklikke vabadusi ja valikuvõimalusi, teadus ja meditsiin teevad jätkuvalt edusamme, kommunikatsioonivõrgustik tagab üleilmse ligipääsu raamatutele, muusikale, mängudele, kaubandusele ja teadmistele. Seega, kui me oleme tublid lapsevanemad ja praegune maailm on lastele varasemast parem paik, on meil põhjust loota, et nende elu on meie omast kõiges parem.
Ometigi leidub tõsine takistus, mis võib neile ootustele kriipsu peale tõmmata. See kahjustab meie laste loomupärast aktiivsust ja elurõõmu. Autorid tõdevad, et ilustamata sõna selle kohta on pessimism. Kõik taandub sellele, et igas ebaedus nähakse katastroofi. Pessimism on kujunemas tüüpiliseks viisiks, kuidas meie lapsed maailma näevad.
„Vanemana on teie põhiülesanne takistada oma last seda tänapäevast arusaama omaks võtmast ja käesoleva raamatu ülesanne on õpetada teile, kui- das te saakiste oma lapsi kasvatada nii, et nad jääksidki elurõõmsaks,“ ütlevad autorid.
Lapsi ei tohiks eemal hoida ebameeldivatest tunnetest
Püüdes lapsi eemal hoida igasugustest ebameeldivatest tunnetest ning väikestestki ebaõnnestumistest, me seda ei saavuta. Kõik, mis lapsed ette võtavad, ei peagi kohe välja tulema, ilma harjutamata ei saa keegi osavaks, ebaõnnestumisi on vaja, et jõuda õnnestumisteni. Halba enesetunnet on võimalik ära kasutada, et õppida elust rõõmu tundma ja pääseda abitusest. Täiskasvanutel tuleb endale selgeks teha, kuidas õpetada lapsi ebaõnnestumisel kogetut sel moel lahti mõtestama, et säiliks optimistlik eluvaade ja soov katsetada teisi viise raskuste ületamiseks.
Kõik, mis lapsed ette võtavad, ei peagi kohe välja tulema, ilma harjutamata ei saa keegi osavaks, ebaõnnestumisi on vaja, et jõuda õnnestumisteni.
„Optimistlik laps“ raamatu autorid nimetavad niisugust kogemuste mõtestamise ja toimetulekuoskuste kompleksi laste immuniseerimiseks depressiooni vastu.
Noorte ja täiskasvanute gestaltpsühhoterapeut Merit Lage ütleb, et raamat sobib kõigile, kes puutuvad kokku laste ja noortega alates sünnist kuni teismeea lõpuni – lapsevanemad, õpetajad nii koolis kui ka lasteaias, treenerid, juhendajad, noorsootöötajad.
