Mis on õnn? Seitse definitsiooni õnnele
Õnnel on erinevaid definitsioone ja see emotsioon on väga individuaalne. Osasid inimesi teeb õnnelikuks perekond ja lapsed, teisi karjäärisaavutused, kolmandatele piisab aga esimestest soojadest kevadkraadidest ja päiksest õues. Tänavusel Rõõmufestivalil astuvad üles seitse andekat ja rõõmsat inimest, kellel igaühel on õnneks enda definitsioon. Rauno Vaher, Mai-Liis Kivistik, Tiina Karjatse, Kejio Tismus, Sissi Nylia Benita, Lauri Räpp ja Neemo Saareväli jagavad, mida tähendab neile õnn ja mis neile elus rõõmu toob.
View this post on Instagram
Rauno Vaher: sisemise õnne saab leida igapäevastest asjadest
Muusikalise kujundaja Rauno Vaheri jaoks on õnnel ja rõõmul vahe. „Õnn on minu jaoks toetus igas hetkes, võimalus õnnestuda ja liikuda koos õnnega ringi. Rõõm on serotoniini, melatoniini, dopamiini ja oksütotsiini tasakaalus vahekord,“ selgitab ta. Seega õnn ja rõõm võivad olla samad, kuid ka vägagi erinevad.
Rauno sõnul hakkas tema jaoks õnneloo teekond pihta ema kõhust ja kestab praeguse hetkeni ning sealt edasi. Ta on alati olnud rõõmus ja päikest kandev olend. Samas tõdeb ta, et õnn käib õnnetuks olemisega käsikäes, kuid õnnetuid hetki jääb vähemaks, kui lubada ja usaldada endale kohalolu hetki.
Õnnevalemiks peab Rauno kvaliteetset und, sööki ja trenni. Lisaks igapäevane hingamine, laulmine, mängimine ning liigutamine. „Need on vähemalt alustuseks,“ sõnab ta. Kuid rõõmu jaoks toob ta välja rahulolu eneses, ilusaid inimesi, üleüldist ilu ning rõõmu ja iseennast.
Mai-Liis Kivistik: õnne saab leida vaid siis, kui kuulad oma südame häält
Loodusterapeut Mai-Liis Kivistik on valinud ise elu positiivsena nägemise, kuna see aitab õnneseisundit hoida sõltumata olukorrast.
„Siiski usun, et õnne saab leida vaid siis, kui kuulad oma südame häält ja lähtud sellest ka enda otsuste tegemisel,“ nendib ta. Kõike muud peab ta enda sundimiseks ja piitsutamiseks, mis pikas perspektiivis ei too kindlasti rõõmsat meelt.
Õnne saab leida vaid siis, kui kuulad oma südame häält ja lähtud sellest ka enda otsuste tegemisel.
Rõõmuvalem on tema sõnul elu tähenduse ja enda eesmärgi leidmine, kuna see tagab sügavama rõõmu ja rahulolu igaks hetkeks.
Ka enda puhul toob ta välja rõõmu definitsioonis selle, kui ta on endale seadnud eesmärgi edukalt täitnud.
Kuid ka igapäevased väikesed tegevused, nagu näiteks jooga õpetamine, koertega jalutamine, söögi tegemine, taimetee joomine, lugemine ja muudes sarnastes tegevustes peitub rõõmu. Paraku on inimloomusel vaja tunda negatiivsust, et osata hinnata positiivsust. „Tervis on imeline näide – enamus meist hakkavad enda tervise hoolitsema, kui on juba tõsisem rike,“ räägib Mai-Liis.
View this post on Instagram
Tiina Karjatse: lapselikku rõõmu tasub hoida nagu kullatera!
„Minu jaoks on õnn eelkõige õndsuse kogemine. See on seisund, kus olen tasakaalus, kaastundlik, empaatiline, tähelepanelik, osavõtlik, omaks võttev, elujaatav ja armastav eelkõige endaga,“ räägib heliterapeut Tiina Karjatse, mida tähendavad tema jaoks õnn ja rõõm. Kui suudad seda kõike pakkuda eelkõige endale, siis oled paremaks kaaslaseks ka kõikidele teistele inimestele enda ümber, kuna oskad ja suudad neid omadusi ka teistele pakkuda. „Kui hoolitsen enda vaimse ja füüsilise tervise eest ning võtan vastutuse enda heaolu eest, siis kogen rahulolu ja täidetust. Võtan elu kui seiklust ja maailm on kutsuv ja inspireeriv paik,“ lisab ta.
Õnn on eelkõige õndsuse kogemine.
Tiinat on aidanud õnne ja rõõmu leidmisel elus oma intuitsiooni kuulamine: „Kui kuulan oma sisetunnet ja südamehäält ning toimin selle järgi, ei saa midagi valesti minna. Vastupidi, siis olen nagu võluväel alati õigel ajal õiges kohas – õiged uksed avanevad ja õiged inimesed ilmuvad minu ellu.“
Tiina jaoks koosneb elu pisiasjadest. Ta kogeb rõõmu lihtsates hetkedes – armastav ja imetlev pilk, lapse siiras naeratus, esimene lumi, kevade tärkamine, hea muusika, spontaanselt sündinud laul või tants ja vestlus südamest südamesse on vaid mõned näited.
„Minu jaoks on rõõmuvalemiks võimekus olla igas hetkes täielikult kohal. Põgenemata ja ekslemata oma mõtetes tulevikku või minevikku. Väärtustades hetkes nii valu kui ilu. Taibates hetke kordumatust ning leides endas tänulikkus kõige eest, mis elu kingib,“ kirjeldab Tiina enda õnnevalemit.
DJ Keijo Tismus: teistele rõõmu pakkumine hoiab mul endal rõõmu sees
DJ Keijo Tismus defineerib õnne enda jaoks nii: „ Mina arvan, et õnn on avatud südamega elamine ja heaolutunne igaühe enda sees, mis on katkematu ja kestab päevast-päeva, aastast-aastasse.“ Rõõmuks võib nimetada kõiki positiivseid hetke meie elus ja õnn on nende rõõmsate hetkede kogum. Talle endale toob enim rõõmu, kui ta on „sõiduvees“ oma meelistegevustega – sündmuste loomise ja muusika mängimisega laval.
Keijo on enda elus kogenud palju rõõmsaid, aga ka negatiivseid hetki. Ta on nende hetkede üle mõtisklenud ja jõudnud arusaamani, et tahab elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu. „Me elame selles kehas üks kord ja tahan võtta sellest maksimumi parimal moel,“ selgitab ta. Ka teistele rõõmu pakkumine hoiab tal endal rõõmu sees. Tehes inimesi õnnelikumaks on ta ka ise aina õnnelikum.
Selleks, et rõõmu rohkem hinnata, ei arva DJ, et oleks vaja ilmtingimata õnnetuid hetki. Pigem vajame sügavamaid hetki, mis ei pea ilmtingimata olema õnnetud.
Sissi Nylia Benita: peame kogema kurbi hetki, et jõuda õnneni
Laulja Sissi Nylia Benita usub, et rõõmu kogemiseks on aga aeg-ajalt vaja kogeda ka õnnetuid hetki, sest kõik peab tasakaalus olema. Kui ei tuntaks kurbust, siis poleks võrdlusmomenti ning inimesed ei oskaks rõõmsaid hetki millegagi võrrelda.
Sissi Nyliale endale toovad rõõmu erinevad asjad. „Ma elan elu, kus tunnen rõõmu nii suurte kui ka väga väikeste asjade üle,“ selgitab lauljanna. Ta kirjeldab, et vahel toovad talle rõõmu isegi pisikesed jääpurikad, mida ta näeb hommikuti aknast. Rõõmu toob talle ka loomulikult laulmine. Kui olla tänulik iga kogemuse eest, siis hakkab ka elu rõõmsamaks muutuma!
Sissi Nylia sooviks on inspireerida inimesi, et nad võtaksid vastutuse enda elu ja õnne eest, kuna nende endi võimuses on luua oma unistuste elu. Seda kõike teeb laulja läbi enda muusika.
Rõõmuvalemiks peab ta hetkes olemist ja reaalsuse aktsepteerimist. Kui me ei proovi reaalsuse eest põgeneda ning elame olevikus, siis on meil piisavalt võimu, et luua elu, mis meie hinge helisema lööb.
Kui olla tänulik iga kogemuse eest, siis hakkab ka elu rõõmsamaks muutuma!
View this post on Instagram
Lauri Räpp: rõõmu ilma kurbuseta ei eksisteeri
„Koroonaaeg ja sõda on pannud inimesi rohkem mõtlema väiksemate asjade peale,“ räägib kirjanik ja maailmarändur Lauri Räpp. Ta leiab, et pigem on see tekitanud inimestes kurbuse asemel hoopis tundeid, kus väiksemaid rõõmuhetki hinnatakse rohkem. „See on üks hea nipp – käia mööda väiksemaid rõõme,“ soovitab Lauri.
Koroonaaeg ja sõda on pannud inimesi rohkem mõtlema väiksemate asjade peale.
Materiaalseid rõõme ta eesmärgiks ja rõõmuallikaks võtta ei soovita. On ju ka ütlus, et raha ei tee kedagi õnnelikuks“ Raha on kindlasti vaja, et leib lauale saada ja pere üleval pidada, kuid rahapuudus tekitab rohkem muret, mis pole ilmtingimata kurbus. Sellel juhul ei tohi sa langeda kurbusesse vaid tegutsema ja tööd tegema.
„Olen lihtsad asjad õppinud endale elama rõõmustamisväärseks“, tunnistab Lauri. „Näiteks see tunne, kui saad peale pikka talve minna esimesel kevadisel hommikul kohvitassiga välja ja hingata kevadist õhku. Samuti meeldib mulle sügis – esimesed värvilised puulehed, teismoodi õhk – korraks läheb kõik muu meelest ära ja on teistmoodi tunne,“ räägib Lauri.
Loomulikult on tähtsad ka suured rõõmud, näiteks kui sina või mõni su pereliikmetest saavutab enda elus midagi suurt. Oluline on ka rõõmu jagamine, individuaalne rõõmustamine on täiesti normaalne, kuid jagatud rõõm on topelt rõõm.
Neemo Saareväli: õnn on seisund
„Õnn ja rõõm on minu jaoks seisundid. Meie teha on valik, millises seisundis me oma elu elame,“ kirjeldab Neemo Saareväli.
Tema hinnangul on enamikel inimestel väga lihtne hoida ennast ärevuse ja hirmu seisundis. Samas on võimalik see ümber pöörata ja harjutada ennast tundma rohkem õnne või rõõmu või mõne teise emotsiooni seisundis, mida ihaldame. Nii muudame enda reaalsust. Seda plaanib ta teha ka Rõõmufestivalil: „Muuta elusid saame me ikka ainult ise. Soovin luua ühendust, mis aitab iseendaga paremat kontakti saada.
Muuta elusid saame me ikka ainult ise.
