Mirjam Tammela: armas inimene, sa oled püha!
Armas inimene, sa oled püha! Ükskõik, mida sa ei ole oma elus teinud, tundnud, kogenud, sa oled puhas! Sul ei ole mitte midagi, mida kahetseda. Kõik, mida sa kogenud oled, on just see, mis on olnud vaja nii sinu kui ka kogu maailma arenguks. Kõik, mida oled kogenud, omab väärtust, mida mõistusega määratleda on keeruline. Ükskõik, mis kogemus sul on seljataga, on hindamatu. See on just see, mis on toonud sind praeguseks hetkeks siia. On aeg anda vabaks kõik hinnangud. Aeg lubada endal olla just selline nagu oled. On aeg sõlmida rahu iseendaga.
Oma mõistusega me anname kõigele hinnanguid. Mõistus klammerdab meid ja hoiab kinni vanades kogemustes, loob seoseid minevikus toimunuga. See loob ka alateadlikke programme, mis ei tööta meie kõrgeimaks hüvanguks. Seob meid mineviku kogemustega, luues mustreid, mis mõjutavad meie loomingut täna. Kandes endaga minevikku, on meil olevikus raskus kaasas. Kandes mineviku koormat endaga, ei tule ka muniasjutulise elu loomine kergekäeliselt, sest minevik soovib maalida elu oma kogemuste põhjal. Sina aga soovid midagi muud. Sinu hing soovib kergust.
Kuidas jõuda kõige selleni, mis on raskus, millest loobuda? Kuidas jõuda selle kõigeni, mis takistab? Kuidas saada aru, et kannad kaasas koormat? Inimesena ei taha me tunnistada, et meil on teemad, mis vajavad valgustamist. Ei taha tunnistada, et alateadlikult toidame justkui ussikesi iseenda sees oma pideva näljatundega. Nälg on soov saada toidetud millestki välisest. See on ihalemine. See on sõltumine, mitte ainult toidust, vaid ka inimestest, asjadest, tegevustest – kõigest, mis leevendab rahutust. Nälg saadab meid päevast päeva, see paneb meid liikuma, otsima rahuldust ja leevendust. Selle tundega elamine on kurnav ja väsitav. See hoiab koguaeg rakkes, sest nii kui lõdvestud, on ta kohal ja muudab sind rahutuks. Inimesena on meil hirm seista silmitsi oma pimeda poolega.
Me ei taha tunnistada oma tühimikku, oma nõrkusi, oma valusaid kohti, ei endale ega veel ammugi teistele. Meie hirm on olla haavatav. Pigem ründame ise, kui laseme kellelgi oma valusaid kohti päevavalgele tuua. Kuid, kas sa tead, et suheldes teistega, sa suhtled tegelikult alati iseendaga? Kõik väline, mis tekitab sinus reaktsiooni, näitab ära sulle need kohad, mis vajavad tervendamist. Aga kuidas sina reageerid? Kas lähed võitlusesse? Süüdistad teist oma hädades? Või võtad ohvrirolli? Kuid tea, et kõik, mida sa teed, teed iseendale.
Kui suudad armastavalt aktsepteerida kõike ja kõiki, siis palju õnne sulle! Sa oled kinkinud endale rahumeelse maailma! Sa oled leidnud rahu iseendas ja sul ei ole vaja enam väliste tuulelohedega mässata, sest sa tead, et torm vaibub, kui sinu sees on vaikus. Sa oled jõudnud lõpuks ometi teadmiseni, et kõik saab alguse sinu seest. Kõik väline lihtsalt vajutab vahest väga valusalt nendele õigetele nuppudele, mis aktiveerivad tervenemise, kui sina lubad.
Iga inimene, kes on sinus tekitanud reaktsioone, on sinu tervendaja. Mida rohkem on ta sinust tõmmanud esile erinevaid emotsioone, seda enam on ta tänu väärt, seda suurem puhastaja on ta sulle olnud. Ükskõik, mida ta ei ole sulle ka sinu elus teinud, on see teie vastastikune hingedevaheline kokkulepe, mängida üksteise elus just selliseid rolle. Vahest oleme tõesti endale “karmid” õppetunnid valinud, kuid kõik selleks, et liikuda kogu maailmaga ikka suuremasse kergusesse. Osad meist on tulnud tervendama siia väga võimsalt ja sügavalt. Kõik, mis elus sünnib ja juhtub, on enda looming, nii sinu kui ka teiste hüvanguks, et kogu Maa saaks liikuda edasi kergematesse energiatesse. See kõik on üks Jumalik plaan.
Leides rahu iseendas, lood sa rahu oma maailmas. Andes vabaks kõik hinnangud ning minnes edasi suures usalduses elu vastu, kergel ja rõõmsal sammul, saad sa tunda elu maitset, mis kustutab kõik näljad.
Kas oled valmis võtma vastu seda ülimat kergust?
Mirjam Tammela
