MIDA TEHA, kui mees hakkab naise vastu kasutama vägivalda?
Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on vaja käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid, milleks võib olla emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine ja majanduslike piirangute seadmine, kirjutab Naistevarjupaik.ee.
Ohumärgid
Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega, ka need, kus mees hakkab hiljem naise vastu kasutama vägivalda. Heade uudiste portaal GoodNews avaldab Naistevarjupaik.ee kodulehelt loetelu, mis sageli viitavad lähisuhtes hilisema otsese vägivalla võimalusele:
- Kas mees on armukade ja nõudlik, käitub omanikuna? Armukadedus ei ole suunatud vaid Sinu tuttavatele meestele, vaid ka Sinu sõbrannadele ja sugulastele?
- Kas ta naeruvääristab Su mõtteid ja tundeid?
- Kas Sa oled mehe tunnete ja ootuste keskpunkt, milleta ta ei saa elada? Kas ta usub, et ainult Sina saad ta õnnelikuks teha?
- Kas ta käitub kontrollivalt? Tahab ta pidevalt teada, kus Sa oled, mida teed ja kellega kohtud?
- Ootab ta, et Sa täidaksid tema näpunäiteid ja käske?
- Paneb ta Sind tundma, et Sa oled kogu aeg milleski süüdi või peaksid millegi pärast andeks paluma? Kas Sul tekib tema reaktsioonidest tunne, et Sa ei tee kunagi midagi õigesti?
- Kas Sa kardad tema kuuldes oma arvamusi välja öelda?
- Kas ta on julm kodu- ja lemmikloomade vastu?
- Kas ta süüdistab alati teisi (ja Sind), kui ilmneb mõni probleem?
- Kas ta on Sind sundinud seksile? Kas ta on sundinud Sind seksima viisil, mis tekitab Sinus ebamugavust?
- Kas ta on lõhkunud esemeid või muid asju teie kodus? Kas ta on Sind ähvardanud vägivallaga?
- Kas tal on jäigad seisukohad soorollide küsimuses? Kas tal on kindlad veendumused selles, milline peab olema „õige“ naine?
- Kas ta kohtleb Sind jämedalt? Kas ta kasutab füüsilist jõudu, et sundida Sind tegema, mida ta tahab? Kardad Sa teda vihastada?
- Kas ta käitub teiste juuresolekul teisiti?
- Kas ta on ettearvamatu, tujukas, enesekeskne?
- Kas ta on käitunud hoolimatult või vägivaldselt laste suhtes? Kas lapsed tunnevad end temaga turvaliselt? Kas ta on ähvardanud võtta Sinult lapsed, kui Sa oled temaga lahkuminekust rääkinud?
Mida saab teha perevägivalla ohver?
Kui sa oled langenud perevägivalla ohvriks, on sinu esmaseks mureks mõelda enda ja oma laste ohutusele. Mõtle läbi põgenemisplaan – kuhu minna ja kuidas.
Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et sa oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa seda tõesti oled. Püüa pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik.
Kui oht on käegakatsutav, saad kutsuda politsei ja paluda end viia varjupaika. Tihti nõuab selline julge tegutsemine pealehakkamist ja otsustusvõimet, kuid sellega võid päästa nii iseenda kui oma lapsed perevägivalla kordumisest tulevikus.
Kui sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub. Jälgi, et sinu vigastused dokumenteeritaks (nt traumapunktis, politseis), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui sa ka leiad, et tõendeid pole vaja, sest sa ei taha algatada kohtuasja, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda.
Kui vägivald on korduv, aruta vägivallavabal perioodil oma lastega, mida nad saaksid teha, kui peaks toimuma uus vägivallajuhtum. Küsi nende arvamust ja soove, mida tuleks ette võtta. Anna neile võimalus end tühjaks rääkida.
Hoia meeles!
- Õppige tundma vägivalla märke – need võivad olla nii füüsilised kui ka emotsionaalsed. Näiteks manipuleerimine, kontroll ja ähvardused on ohumärgid.
- Looge ohutusplaan juhuks, kui olukord muutub ohtlikuks. Arutage seda usaldusväärsete inimestega, hoidke valmis vajalikud dokumendid ja asjad.
- Leidke tuge varjupaikadest, tugitelefonidelt või nõustajatelt.
- Kui vaja, võtke ühendust õiguskaitseorganitega ja taotlege lähenemiskeeldu.
