KUULA RAADIO 2 SAADET “R2 PULSS” I Aivar Haller annab nõu, kuidas olla lapsele eeskujuks
Isadepäev on tähtpäev, millega märgitakse meeste rolli laste kasvatamisel ning avaldatakse tänu isadele ja vanaisadele. Samas on november on ka laste õiguste kuu. Raadio 2 saates “R2 Pulss” tegi saatejuht Robin Juhkental intervjuu mentori ja haridustegelase Aivar Halleriga, kes on andnud välja lapsevanematele suunatud raamatu „Üks kõiksus. Ühestumine“. Haller ütleb, et raamatu väljaandmine tähendab tema jaoks olulist elumuutust ehk see tähendas poolteist aastat tagasi otsust, et raamatute kirjutamisest saab nüüd tõenäoliselt üks oluline osa tema elust.
Tähtis on olla lapsele eeskujuks ja lasta lapsel otsustada
Haller ütles saates, et kõige olulisem lapsevanemaks olemise juures on see, et räägime sellest, mida me ise ka teeme. Näiteks kui kärpida lapsel ekraaniaega, peaks olema enda tegudega eeskujuks.
Oluline on ka otsustamise ja vastutamise ühtsus – kui soovime kasvatada uut põlvkonda demokraatia võtmes, tähendab see seda, et lubatud on see, mis ei ole keelatud. Siis peaks demokraatlike otsuste tegemise juurde kaasama noori ja lapsi eakohaselt juba nii vara kui võimalik.
„Otsustamise õigus tuleks väga selgelt anda üha suuremas mahus õpilaste enda kätte. Mitte ainult, kuidas õppida, vaid ka, mida õppida. Ma tean, et selle peale tõusevad päris paljud pedagoogid, ka valdkonna suurnimed tagajalgadele ja hakkavad kurjustama, aga täna ikkagi näitab juba ligi sadakond aastat demokraatlikku haridust, et laste ja noorte kaasamine juhtimisotsuste juurde annab märkimisväärselt häid tulemusi,“ arvab Haller.
Ta toob näiteks, et tundub ju tobe, et 12 aastat öeldakse sulle ette, mida, kuidas, millal ja miks pead tegema ning diplomit üle andes öeldakse, et nüüd algab su iseseisev elu.
36 aastat
Küsimuse peale, kui kaua ta teadis, et temast saab kirjanik, vastas Haller, et kui ta õppis umbes 4-aastaselt makaronikarbi pealt lugema, oli tal vanaonu Priidik, kes käivitas sellise huvitava protsessi, et kui naised sauna läksid ja poiss jäi meestega aega parajaks tegema, tõsteti ta köögilaua peale ja anti kätte Herman Sergo raamat „Meri kutsub“. Sealt luges poiss vemmalvärsse.
„Mäletan nii hästi tunnet, kuidas ma lugesin, aga hästi aru ei saanud. Nägin, kuidas onud nutsid ja naersid samal ajal. See oli väga põnev tunne!“ meenutab ta.
Vanaonu Priidik ütles talle, et temast saab Sergo-härra moodi kirjanik. Ka see oli põnev tunne ning 36 aastat hiljem külastas see tunne meest taas. Sedapuhku oli ta Tony Robbinsi koolitusel New Yorkis. Robbins palus tal meelde tuletada ühe lapsepõlveunistuse, mis tal täitmata on jäänud. „Ma meeletult pingutasin, aga ühtegi asja ei tulnud meele. Kui õhtul Manhattani peal ringi jalutasin, tuli meelde – pagan, minust pidi kirjanik saama!“ rääkis Haller.
Arusaamine, et kirjutamine teeb õnnelikuks
Toona tegi ta ka ühe katse, millest uues raamatus ka kirjutab. See katse oli õpetlik ja karm, aga andis talle äratundmise, et kirjutamine on miski, mis teeb ta õnnelikuks.
„Läksid aastad, siis tuli sõber ja tegi ettepaneku, et aitaksin väiksel kogukonnal kooli rajada. Ühel hetkel kirjastajast sõber ütles, et kõik see, mis sa meile siin rääkinud oled, pane kohe nüüd raamatusse, sest seda peaksid rohkem lapsevanemaid teadma!“ rääkis ta.
Selle kutse peale ta tundis, et nüüd on aeg ja hakkas raamatut kirjutama. „Selle protsessi sees ma sain aru, et keegi ei tea, kes ma olen. Siis ma tegin julge otsuse, et kõigepealt ma kirjutan üldse sellest, kust ma tulen, kuidas ma nende mõtete juurde üldse jõudsin,“ kirjeldas ta oma mõttekäiku.
Nii sündis idee raamatust „Üks kõiksus,“ milles on kolm osa. Esimene osa on „Ühestumine“, mis räägib kulgemisest, kuidas Haller tegelikult üldse hariduse mõtestamiseni jõudis ehk esimesest 36-eluaastast. Teine osa saab nimeks „Kahestumine“ ja selle ma avaldab ta ilmselt järgmise aasta 8. septembril. See räägib ettevõtlusest, kuidas on tegelikult võimalik väga selgelt inimese arengule orienteerudes üles ehitada kasumlik ettevõtlus ja seeläbi ka parandada ühiskonna inimlikkust. Kolmas osa räägib koolide rajamisest ja see saab pealkirjaks „Kolm ainsust.“
