KRISTI LUGEMISSOOVITUSED I Põhimõtted, mis selgitavad, miks mõni inimene ja ettevõte suudab nii palju ära teha

GoodNewsi IT-spetsialist Kristi Zirk jagab oma lugemissoovitusi Lugemine on lahe kogukonnas. Neljandana soovitab ta Charles Duhigg raamatut „Targem, kiirem, parem“ kirjastuselt Äripäev.

Raamatu keskmes on tulemuslikkuse kaheksa põhimõtet ‒ alates motiveerimisest ja eesmärkide seadmisest kuni keskendumise ja otsuste tegemiseni. Need põhimõtted selgitavad, miks mõni inimene ja ettevõte suudab nii palju ära teha.

TÄHELEPANEKUID RAAMATUST:

• Lihtsalt öeldes nimetame produktiivsuseks oma energia, mõistuse ja aja kasutamist parimal moel, üritades vähima jõukuluga saavutada võimalikult paremat tulemust.
• Kui inimesed arvavad, et neil on olukorra üle kontroll, töötavad nad üldiselt kõvemini ja pingutavad rohkem.
• Iga valikuvõimalus – olgu see kuitahes väike – tugevdab kontrolli omamise tunnet ja veendumust enda hakkamasaamises.
• Motivatsiooni on kergem leida, kui muuta tüütu kohustus oma valikuks. See annab meile tunde, et kontrollime olukorda.
• Psühholoogiline turvalisus on meeskonnaliikmete ühine veendumus, et selles rühmas on riskimine ohutu. See on kindlustunne, et meeskond mitte kedagi oma arvamuse avaldamise eest ei häbista, ei tõrju ega karista.
• Juht peab näitama, et ta inimest kuulab, ja kui inimene lõpetab, esitama tema jutust kokkuvõtte.
• Kui juht midagi ei tea, tuleb tal seda tunnistada.
• Meeskond on edukas siis, kui kõik tunnevad, et neil on võimalus kaasa rääkida, ja kui inimesed hoolivad üksteise tunnetest.
• Aju otsib automaatselt võimalusi välja lülituda ja lõdvestuda.
• Arendades harjumust jutustada ümbritsevast endamisi lugusid, õpime oma tähelepanu täpsemalt suunama.
• Kui sundida end tükeldama oma eesmärk SMART-komponentideks, siis pole enam tegemist lihtsalt lootusega, et miski saab teoks, vaid nõnda kavandatakse tee eesmärgini jõudmiseks.
• Enamiku ettevõtete kultuur kuulub ühte viiest kategooriast:
• Staarimudel– töötajaid palgatakse eliitülikoolidest või teistest edukatest ettevõtetest ning töötajaile jäetakse väga suur iseseisvus;
• Projekteerimismudel– staare vähe, enamiku asjadega tegeleb projekteerijate rühm. See kultuur on jõuline ja võimaldab firmal kiiresti kasvada.
• Bürokraatia– kultuur kujuneb keskastmejuhtide massi kaudu, kes kirjutavad mahukaid töökirjeldusi, struktuure ja juhendeid.
• Autokraatia– kõik reeglid, töökirjeldused ja organisatsiooni struktuuri skeemid lähtuvad ühe isiku soovidest või eesmärkidest, kelleks on tavaliselt firma looja või peadirektor.
• Pühendumusmudel – siin kultuuris räägivad juhid, et tahaksid luua firma, kus inimesed lahkuvad ainult kas pensionile või seoses surmaga. Selles kultuuris raisatakse vähem aega sisemisele rivaalitsemisele, kuna esikohal on firma eesmärgid.
• Tulevikke ei ole üks. See on võimaluste hulk, kus võimalused on tihti üksteisele vasturääkivad seni, kuni neist üks tõeks saab.
• Kõigil inimestel on loomupärane kalduvus olla optimistlik, oma vigu ignoreerida ja teiste tillukesed eksimused unustada.
• Kõige originaalsemad ideed kasvavad välja vanadest kontseptsioonidest.
• Suutmatust üha täielikumast andmestikust kasu saada nimetatakse „infopimeduseks“. Nii nagu lumepimedus tähendab võimetust eristada lumevaiba all puid mägedest, nii tähendab infopimedus psüühika kalduvust info omandamine katkestada, kui omandatavat on liiga palju.
• Aju püüab kõike taandada kahele-kolmele võimalusele. Kui infot on väga palju, siis hakkame seda automaatselt lahterdama mentaalsetesse kaustadesse, alamkaustadesse ja alamkaustade alamkaustadesse.
• Üks infopimedusest üle saamise moodus on sundida end käes olevate andmetega vaeva nägema ja infot töötlema, genereerides järjestikused küsimused, millele vastata või millest valik teha.
• Produktiivsus tekib siis, kui sunnitakse end teistmoodi mõtlema.
• Mõnikord on vale samm tähtsaim samm teel edu poole.