KRISTI LUGEMISSOOVITUSED I Kuidas teha elus muudatusi ja olla tõeliselt õnnelik?

GoodNewsi IT-spetsialist Kristi Zirk jagab oma lugemissoovitusi Lugemine on lahe kogukonnas. Tema 32. raamatusoovitus on kirjastuselt Äripäev Ichiro Kishmi, Fumitake Koga raamat „Julgus mitte meeldida“.

Kas õnnelik olemine on midagi, mille valime ise või otsustab seda meie eest keegi teine? Muretsemise asemel asjade pärast, mida me nagunii ei saa muuta, õpetab raamat keskenduma sellele, mis on tõeliselt oluline, kujundades seeläbi suhet nii iseenda kui ka teistega. Muutes pelgalt oma suhtumist, muutub ka elutee.

HUVITAVAID MÕTTEID RAAMATUST:

• Elu ei ole midagi, mis antakse, vaid miski, mis valitakse, ja inimene ise on see, kes otsustab, kuidas ta elab.
• Olenemata sellest, mis võis juhtuda minevikus, määrab toimunule omistatud tähendus selle, missugune on inimese olevik.
• Muutumise esimene samm on teadmine.
• Austria psühhiaater Alfred Adleri: „Määrav ei ole see, millega keegi sünnib, vaid kuidas ta kaasasündinud vahendeid kasutab.“
• Inimesed võivad muutuda igal ajal, olenemata neid ümbritsevatest oludest.
• Kõik probleemid on suhteprobleemid.
• Need, kes väljendavad alaväärsuskompleksi sõnades või suhtumises; kes ütlevad: „Olukord on A, seega ei saa B-d teha“, viitavad sellele, et kui ainult asi ei seisaks A taga, oleks ta võimeline ja väärtuslik.
• Uhkustaja uhkustab ainult alaväärsustunde tõttu.
• Imik valitseb täiskasvanute üle oma nõrkustega. Ja nõrkuse tõttu ei saa keegi teda kontrollida.
• Me ei ole ühesugused, kuid oleme võrdsed.
• Keegi peale sinu ei muretse selle pärast, kuidas sa välja näed.
• Kui vihastate siiralt kellegi sõnade või käitumise peale, pidage palun silmas, et see inimene kutsub teid välja võimuvõitlusele.
• Viha on suhtlusvorm ja suhtlus on kõigest hoolimata võimalik viha mängu toomata.
• Vea tunnistamine ei ole lüüasaamine.
• Olenemata töö laadist ei ole niisugust tööd, mida saaks täiesti üksi teha.
• Töö, mille saab lõpetada ilma teiste kaasabita, on põhimõtteliselt mõttetu.
• Kui te muutute, muutuvad ka inimesed teie ümber. Neil ei ole muud valikut kui muutuda.
• Kui saab mõelda: „Temaga koos olles võin täiesti vabalt käituda“, siis saab tõesti armastust tunda.
• Kui kaks inimest tahavad hästi läbi saades koos elada, peavad nad üksteist kohtlema võrdsete isiksustena.
• Kui suhte aluseks on preemia, koguneb inimeses tunne „Mina andsin talle nii palju, tema peaks mulle nüüd sama palju tagasi andma“.
• Lapsed, keda ei ole õpetatud raskustele vastu astuma, püüavad kõiki raskusi vältida.
• Tõeline vabadus on selline hoiak, nagu lükkaks kukerpallitavat iseennast alt ülespoole.
• Vabadus on teistele mitte meeldimine.
• Julgus olla õnnelik sisaldab ka julgust mitte meeldida. Kui te olete selle julguse saavutanud, siis muutuvad kõik teie suhted hoobilt kerguseks.
• Selline eluviis, kui pidevalt muretsetakse teiste arvamuse pärast, on enesekeskne elustiil, milles inimese ainus mure on tema mina.
• Ei tule mõelda: „Mida see inimene mulle annab?“, vaid „Mida mina sellele inimesele anda saan?“. See on pühendumine kogukonnale.
• Kui inimene teist kiidab, on tegelik eesmärk manipuleerida kellegagi, kes suudab vähem kui tema ise. Seda ei tehta tänutundest või austusest.
• Ükskõik, kas me kiidame või noomime teisi, on vahe ainult präänikus ja piitsas, aga tegelik eesmärk on manipuleerida.
• Mida rohkem keegi teiselt kiita saab, seda tugevamini kujuneb temas veendumus, et ta ei suuda.
• Kiitmine on hinnang, mille annab inimene, kes suudab, inimesele, kes ei suuda.
• Kui luuakse horisontaalseid suhteid, lausutakse rohkem siira tänu, austuse ja rõõmu sõnu.
• „Aitäh“ selge tänuavaldus, mitte hinnang. Tänusõnu kuuldes inimene teab, et on teise hüvanguks panustanud.
• Töö ei ole viis raha teenida. Töö kaudu panustatakse teiste heaks, pühendutakse kogukonnale ja tuntakse tõeliselt, et ollakse kellelegi kasulik, ning jõutakse isegi enese eksistentsiaalse väärtuse aktsepteerimiseni.
• Kui me teeme midagi teiste heaks, ei pea panus olema ilmne – me vajame ainult subjektiivset tunnet, et oleme kellelegi kasulikud, ehk teisisõnu panustamistunnet.
• Lühidalt on õnn panustamistunne.
• Meie elu eksisteerib ainult hetkes.
• Elu koosneb hetkedest, ei ole olemas minevikku ega tulevikku.
• Kui muutub „mina“, muutub maailm. See tähendab, et maailma võin muuta ainult mina ja keegi teine ei muuda seda minu eest.