KRISTI LUGEMISSOOVITUSED I Juhtnöörid, kuidas muuta oma elu rikkalikumaks ja sisukamaks

GoodNewsi IT-spetsialist Kristi Zirk jagab oma lugemissoovitusi Lugemine on lahe kogukonnas.  Tema 29. raamatusoovitus on kirjastuselt Äripäev Daniel H. Pink raamat „Millal?“.

Me kõik teame, et õigest ajastusest oleneb väga palju, aga me ei tea kuigi palju sellest, milles õige ajastamine täpselt seisneb. Meie elu koosneb lõppematust otsustamisest: „Millal?“

Millal alustada oma äriga? Millal astuda suhtes järgmisele tasandile? Me teeme enamasti need otsused kõhutunde järgi.

HUVITAVAID MÕTTEID RAAMATUST:

• Uuringud on tuvastanud, et iga päev on inimesed kõige vähem õnnelikud siis, kui nad kodust tööle või töölt koju sõidavad, ja kõige õnnelikumad siis, kui nad lembehetki veedavad.
• Päeva jooksul võib tõhususe kõrgpunkti ja madalpunkti vahel olla nii suur erinevus, et see on võrreldav sellega, kui on tarbitud autojuhtimisel lubatud maksimaalne alkoholikogus.
• Uuenduslikkus ja loovus on suurimad siis, kui me ei ole oma parimas vormis, vähemalt mitte meie tsirkadiaansete rütmide mõttes.
• Kõik inimesed ei koge ööpäeva täpselt ühel ja selsamal viisil. Meil kõigil on oma kronotüüp – isiklik ööpäevaste rütmide muster, mis mõjutab meie füsioloogiat ja psühholoogiat.
• „Hommikuse kõlbelisuse efekt“: hommikuti ülesandeid tehes valetavad või petavad inimesed vähem tõenäoliselt kui päeva teises pooles.
• Meditsiinis on äpardused pigem erand kui reegel. Patsiendile võib pealelõuna aga olla ohtlik aeg. Madalseisu ajal toimub midagi, mis ilmneb tavaliselt umbes seitse tundi pärast ärkamist. Just see kellaaeg on palju ohtlikum mistahes muust ajast.
• Keskmise töötaja jaoks on päeva kõige ebaproduktiivsem hetk kell 14.55. Umbes sel kellaajal oleme me enamasti üsnagi nõutud.
• Teadlased märgivad: „Paus toob kaasa paranemise, mis on suurem kui kellaajast tingitud halvenemine.“
• Kui iga tunni järel teha viieminutilisi jalutamispause, annab see juurde energiat, aitab palju paremini keskenduda ning „parandab tuju kogu päeva jooksul ja vähendab hilisel pealelõunal tekkivat väsimustunnet“.
• Peale füüsilise eemaldumise tööst on ülioluline psühholoogiline eemaldumine, sest pauside ajal tööülesannetest mõtlemine võib tekitada pinget.
• Kofeiini manustamine (tavaliselt kohvina), millele järgneb 10–20 minutine uinak (nappucino), on ideaalne meetod unisuse peletamiseks ja jõudluse suurendamiseks.
• On leitud tõendeid sellegi kohta, et lühikeseks jäänud uneaeg on seotud tüseduse ja nõrgenenud immuunsüsteemiga.
• Aastas on kaheksakümmend kuus päeva, mis sobivad uuesti alustamiseks:
  • kuu esimene päev (kaksteist)
  • esmaspäevad (viiskümmend kaks)
  • kevade, suve, sügise ja talve esimene päev (neli)
  • teie riigi iseseisvuspäev või mõni analoogiline tähtpäev (üks)
  • tähtis usupüha, näiteks jõulud või lihavõtted (üks)
  • teie sünnipäev (üks)
  • teie armastatu sünnipäev (üks)
  • õppeaasta või poolaasta esimene päev (kaks)
  • esimene päev uuel töökohal (üks)
  • päev pärast kooli lõpetamist (üks)
  • esimene tööpäev pärast puhkust (kaks)
  • pulmapäev, armastatuga esmakohtumise päev, lahutuse päev (kolm)
  • oma töökohal alustamise, riigi kodanikuks saamise, koera või kassi võtmise, kooli või ülikooli lõpetamise päev (neli)
  • raamatu lõpetamise päev (üks).
• Keskea peamine ja otsustava tähtsusega tunnus on see, et hakatakse aduma oma isikliku surma vältimatust. Lühidalt öeldes tabab meid elu keskpaigas langus, sest me oleme viletsad ennustajad. Nooruses on meie ootused liiga suured. Vanemas eas on need liiga väiksed.
• Juba see, kui inimestele öelda, et nad on oma vastasest veidi taga, paneb neid rohkem pingutama.
• Zeigarniki efekt: meie kalduvus on mäletada pooleli jäänud ülesandeid paremini kui neid, mis on lõpetatud.
• Lõpu motiveeriv jõud on üks põhjus, miks tähtajad on sageli tõhusad, kuigi mitte alati.
• Inimesed kalduvad hindama esimese stsenaariumi järgi kulgenud elusid (lühike elu, mis lõpeb tõusufaasi ajal) kõrgemalt kui teise järgi kulgenuid (pikem elu, mis lõpeb langusfaasi ajal).
• Mõne sündmuse mäletamisel omistame suurimat kaalu selle kõige intensiivsemale hetkele (tipule) ja sellele, millega see sündmus päädib (lõpule).
• Parimad lõpud ei ole need, mis teevad meid õnnelikuks. Parimad lõpud toovad esile midagi palju rikkalikumat – ootamatu tõdemuse või võimaluse, et me pole saanud seda, mida tahtsime, vaid hoopis seda, mida vajasime.
• Lõpetused, järeldused ja kulminatsioonid annavad meile inimolemuse kohta teada midagi põhimõtteliselt olulist: lõpus otsime me tähendust.
• Sellest, kuidas puhkus lõpeb, oleneb see, mismoodi me sellest hiljem räägime.
• Vajadus kuhugi kuuluda on inimeste üks peamisi motivaatoreid … ja palju sellest, mida inimesed korda saadavad, tehakse kuuluvusvajaduse sunnil.
• Teadusuuringud on näidanud, et teistega kooskõlas töötamine suurendab tõenäosust, et me teeme head.
• Uuringud on näidanud, et nostalgia võib tõsta tuju, kaitsta ärevuse ja stressi eest ning suurendada loomingulisust. See võib lisada optimismi, suurendada empaatiavõimet ja leevendada tüdimust.
• Minevikust mõtlemine avab „akna oma sisemise mina vaatlemiseks“ ja annab meile võtme meie tegeliku olemuse juurde. See teeb oleviku tähenduslikuks.
• Ainult inimesed võivad „varem kogeda“ tulevikku, seda oma mõtetes modelleerides.
• Kui me tunneme aukartust, siis aja kulg aeglustub. Aeg paisub. Meile tundub, justkui oleks meil seda rohkem. Ja see tunne suurendab heaolu
• Raamatust leiab ka vastused küsimustele:
  • Millal trenni teha?
  • Kuidas oma hommikud ilusamaks teha?
  • Kuidas kõige paremini tukastada?
  • Millal tuleks esimesena üles astuda?
  • Millal abielluda?
  • Millal töölt ära tulla?

Pealelõuna teab seda, mida hommik ei oleks osanud arvata. – Robert Frost

Kui te soovite, et lool oleks õnnelik lõpp, tuleb osata lugu õigel ajal lõpetada. – Orson Welles