Katkend! “Tulevik on meie teha“: kuidas aitab jonnakas optimism kliimakriisiga toime tulla?

Me suudame kliimakriisiga toime tulla. Christiana Figueres ja Tom Rivett-Carnac on saanud valmis raamatu „Tulevik on meie teha“, mis näitab, kuidas seda teha.

Tulevik pole veel lõplikult kirja pandud ja meil on selleks kaks valikut. Tulevik sõltub sellest, milliseid otsuseid me teeme praegu. Kuidas me siis saaksime maailma lugu muuta? Meil on veel võimalus ohjeldada kliimamuutuste pikaajalisi mõjusid ja hoida ära kõige hullem. Me teame, mida tuleb teha, ja meil on selleks vajalik olemas. Otsustav hetk on käes, sellest võib kujuneda meie tähetund. Ent meil tuleb tegutseda nüüd ja praegu.

“See raamat seob kliimamuutuste ajaloo, poliitika ja teaduse üheks terviklikuks looks, mis seletab praegust kliimakriisi ja annab lugejale juhised, mida ta ise kohe ja ka kaugemas tulevikus teha saab, et inimkond tekkinud olukorrast võimalikult hästi välja tuleks,” ütleb Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste poliitika uurimisgrupi direktor Annela Anger-Kraavi.

“Oleme jõudnud kriitilise momendini, millest sõltub inimeste ja kogu ülejäänud looduse ellujäämine Maal. Raamatus „Tulevik on meie teha“ selgitavad Figueres ja Rivett-Carnac, mida me saame ette võtta, et oma maailma hoida. See raamat näitab meile, mida meil tuleb teha, et kaitsta oma ühist tulevikku – nii meie endi kui ka kõigi teiste oma sellel planeedil,” soovitab Leonardo DiCaprio.

Good News avaldab raamatust katkendi.

Kuidas aitab jonnakas optimism meil kliimakriisiga toime tulla?

2500 aastat tagasi teadis Siddhārtha Gautama, mees, kellest sai Buddha, väga hästi, mida optimism tähendab. Ta ütles korduvalt, et meeleselgus on nii virgumistee lõppsiht kui ka selle esimene samm. Meeleselgus aitab edasi jõuda. Ilma selleta on raske end parandada.

Buddha mõistis ühtlasi, et me pole oma suhtumiste passiivsed orjad, vaid võtame aktiivselt osa nende kujundamisest. Neuroteadus on seda nüüdseks kinnitanud. Polegi oluline, kas meile on loomupärane kalduvus näha asju pessimistlikus või optimistlikus võtmes. Ajaloo praeguses punktis lasub meil vastutus teha seda, mida tuleb teha, ja enamiku jaoks meist nõuab see mõtteviisi teadlikku ümberprogrammeerimist.

Psühholoogilised uuringud on tõestanud, et suhtumist saab muuta, kui me esmalt identifitseerime oma mõttemustrid ja hakkame siis sihiteadlikult välja arendama konstruktiivsemat suhtumist. See nõuab nendest mõttemustritest teadlikuks saamist, oma alateadvuses pesitsevate kinnisideede fikseerimist ning nende vaidlustamist, kui nad meid hästi ei teeni.

See pole keeruline, kuid see pole ka lihtne. Põhimõtteliselt on meis kõigis juurdunud automaatsed reaktsioonid ebameeldivatele asjadele, mis meie ümber sünnivad. Olgu selleks siis viimane häiriv artikkel kliimamuutustest või bussist mahajäämine – oleme harjunud kõigile elunähtustele teatud viisil reageerima, ning need sisseharjunud reaktsioonid kirjutavadki ette, kuidas me teatud olukordades käitume. Mis puutub kliima muutumisse, siis suurem osa meist suhtub sellesse õpitud abitusega. Me näeme, mis suunas maailm liigub, ning tõstame käed üles. Jah, me arvame, et see on kohutav, kuid see on nii keeruline ja suur ja ülejõu käiv teema! Me ei saa selle peatamiseks midagi ära teha.

See õpitud reaktsioon pole mitte ainult väga vale, vaid on ka põhimõtteliselt vastutustundetu. Kui tahad kliimamuutuse vastu midagi ette võtta, siis pead endale õpetama, kuidas teisiti reageerida.

Sa suudad seda. Sa võid muuta asju, millele keskendud, ja see üllatab sind, milline mõju sel on. Sa ei vaja kohe kõiki vastuseid, ja kindlasti sa ei pea tõe eest peitu pugema ega ka tohi seda teha. Kui sa seisad silmitsi karmi tegelikkusega, ürita seda selgelt näha, kuid tea samas, et sul on kõvasti vedanud: sa elad ajal, mil saad olulisel määral muuta kogu meie elu planeedil.

Sa pole võimetu. Tegelikult on su igal teol suur tähtsus ja sinu teod on kirjas inimsaavutuste ajaloo kõige uhkemas peatükis. Saagu sellest sinu igapäevane mantra. Pane tähele, kui su vaim keeldub seda tunnistamast ja üritab sulle kinnitada, et sa oled selle väljakutse ees abitu. Pane seda tähele ja vaidle sellele vastu. Üsna pea hakkavad su mõttemustrid muutuma.

Kui su vaim ütleb sulle, et juba on liiga hilja midagi ette võtta, siis pea meeles, et ka iga kraadikümnendik mängib globaalse soojenemise puhul suurt rolli ning ka tilluke heitkoguste piiramine vähendab tulevikule langevat koormat.

Kui su vaim ütleb sulle, et see kõik on liiga masendav, et sellega tegelda, ja parem oleks keskenduda asjadele, mida saad vahetult mõjutada, siis kinnita endale, et suurte põlvkonnaüleste väljakutsete kallal tööle asumine võib olla väga põnev, anda su elule tähendust juurde ja sind teiste inimestega tugevamini siduda.

Kui su vaim ütleb, et maailm ei suuda vähendada oma sõltuvust fossiilkütustest, siis tea, et Suurbritannias pärineb juba üle 50% energiast taastuvatest allikatest, et Costa Rica on 100% taastuvenergiale üle läinud ja samasugune plaan on ka Californial, kus tahetakse sisepõlemismootoriga sõidukitest täielikult loobuda selleks ajaks, kui praegused sõimelapsed lõpetavad ülikooli.

Kui su vaim ütleb sulle, et tegelik probleem on halb poliitiline süsteem ja seda ei anna parandada, seega pole üldse mõtet midagi teha, siis tea, et rahva seisukohad suudavad poliitilisi süsteeme mõjutada ning läbi kogu ajaloo on inimesed hakkama saanud erakordselt raskete ettevõtmistega, et jõuda poliitiliste muutusteni.

Ja kui su vaim ütleb sulle, et sina oled vaid üks inimene ja sinust sõltub vähe, nii et miks end üldse vaevama hakata, siis tuleta endale meelde, et murdepunktid ei asetse lineaarselt. Me ei tea, mis võib muutusteni viia, küll aga teame seda, et süsteemides võivad toimuda nihked ja et ka tillukeste tegude koosmõjul võib jõuda muutunud maailmani. Iga kord, kui sa langetad mõne isikliku valiku, mis aitaks selle kauni planeedi eest paremini hoolitseda, annad oma panuse suurtesse muutustesse.