Kas sinu ümber on negatiivseid inimesi? Mida nendega peale hakata?

Endine munk Jay Shetty kirjutab oma Heliose kirjastatud raamatus “Mõtle nagu munk”, et negatiivsed harjumused ümbritsevad meid nii pidevalt, et me harjume nendega ära. Jay soovitab mõelda, kas sinu elus on kedagi järgnevaist.

Negatiivsete inimeste tüübid

• Kaeblejad, nagu sõber telefonis, kes kurdab lõputult, ilma lahendusi otsimata. Elu on probleem, mida on raske, kui mitte võimatu lahendada.
• Tühistajad, kes võtavad komplimendi ja pööravad selle ringi: „Sa näed täna hea välja“ muutub küsimuseks „Sa pead silmas, et eile nägin ma halb välja?“
• Kannatajad, kes arvavad, et maailm on nende vastu ja süüdistavad oma probleemides teisi.
• Kriitikud, kes arvustavad teisi selle eest, et neil on teistsugune arvamus või puudub see üldse, valikute eest, mille nad on langetanud, mis erinevad sellest, mida kriitik oleks teinud.
• Kamandajad, kes mõistavad omaenda piire, kuid survestavad teisi olema edukad. Nad ütlevad: „Sul ei ole kunagi minu jaoks aega“, kuigi ka nemad ise on hõivatud.
• Konkurendid, kes võrdlevad end teistega, kontrollides ja manipuleerides, et näidata iseend või oma valikuid paremana. Nad on nii suurtes valudes, et tahavad teisi maha teha. Sageli peame oma õnnestumisi nende inimeste juuresolekul väiksemana näitama, sest teame, et nad ei suuda neid hinnata.
• Kontrollijad, kes valvavad ja püüavad suunata, kuidas ja kellega nende sõbrad või partnerid oma aega veedavad ning milliseid valikuid teevad.

Võid selle loendiga lõbusalt ringi käia, vaadates, kas suudad mõelda iga tüübi puhul kellelegi, kes sellega kokku sobib. Kuid tegelik mõte on aidata sul neid käitumisi märgata ja sõnastada. Kui paigutad kõik ühte ja samasse negatiivsuse kasti („Nad on nii tüütud!“), ei ole sa lähemal otsusele, mismoodi iga suhtega toime tulla.

“Päeval, mil kolisin koos kuue teise Inglismaalt tulnud mungaga aašramisse, paluti meil mõelda oma uuest kodust kui haiglast, kus me kõik oleme patsiendid. Mungaks saamises, materiaalsest elust lahti ütlemises, ei nähtud iseenesest saavutust. See tähendas lihtsalt, et olime valmis olema vastu võetud tervendamise paika, kus võiksime teha tööd, et saada jagu hingehaigustest, mis meid nakatasid ja nõrgestasid,” kirjutab endine munk raamatus.

“Haiglas, nagu me teame, võivad isegi arstid haigeks jääda. Keegi ei ole immuunne. Vanemad mungad tuletasid meile meelde, et igaühel on erinev haigus, igaüks alles õpib ja samamoodi nagu me ei arvusta kellegi teise terviseprobleeme, ei tohiks me arvustada kedagi, kes patustab teisiti. Gauranga Das kordas seda nõuannet põgusa metafooriga, mida kasutasime sageli, et tuletada enesele meelde mitte haududa negatiivseid mõtteid teiste suhtes: ära arvusta kedagi, kel on teistsugune haigus. Ära oota kelleltki täiuslikkust. Ära arva, et sina oled täiuslik,” lisab Shetty.

“Negatiivse käitumise arvustamise asemel püüame me laengut neutraliseerida või koguni pöörata seda positiivseks. Kui tunned ära, et kaebleja ei otsi lahendusi, siis mõistad, et sina ei pea neid pakkuma,” kirjutab endine munk.

Negatiivsus on nakkav

Me oleme seadistatud kohanduma. Sinu aju pigem väldiks konflikte ja vaidlusi. See eelistaks pigem lõõgastuda mõttekaasluse mugavuses. See ei ole halb, kui meid ümbritsevad, näiteks, mungad. Aga kui meid ümbritsevad keelepeks, konflikt ja negatiivsus, hakkame maailma nägema nende perspektiivist.

Üksmeele instinktil on meie elule tohutu mõju. See on üks põhjusi, miks me kaebamise kultuuris lahingus kaasa lööme.

Ja mida rohkem negatiivsust meid ümbritseb, seda negatiivsemaks me muutume. Me arvame, et kurtmine aitab meil viha töödelda, kuid uurimused kinnitavad, et isegi need inimesed, kes räägivad, et tunnevad end pärast auru välja laskmist paremini, on virisemise järel endiselt agressiivsemad kui inimesed, kes auru välja ei lasknud.

Uuringud näitavad sedagi, et pikaajaline stress, nagu näiteks see, mille on põhjustanud kurtmine, tegelikult kahandab hipokampust – see on ajupiirkond, mis mõjutab loogilist mõtlemist ja mälu. Kortisool, seesama stressihormoon, mis avaldab mõju hipokampusele, kahjustab ka immuunsüsteemi (ja sel on terve hulk teisi kahjulikke mõjusid).

Aga mida siis teha? Avaldame raamatust katkendi, mis annab häid juhiseid.  

1. Muutu objektiivseks vaatlejaks. Mungad tegutsevad teadlikult. Me läheneme negatiivsusele – tegelikult iga tüüpi konfliktile – astudes sammu tagasi, et eemaldada end hetke emotsionaalsest laengust. Katoliku munk isa Thomas Keating ütles: „Ei ole niisugust käsku, mis ütleb, et peame ärrituma sellest, kuidas teised inimesed meid kohtlevad. Põhjus, miks me ärritume, on selles, et meil on emotsionaalne programm, mis ütleb: „Kui keegi on minu suhtes vastik, ei saa ma olla õnnelik ega tunda ennast hästi.“ … Selle asemel et kompulsiivselt reageerida ja kätte maksta, võiksime nautida oma vabadust inimesena ja keelduda ärritumast.“ Me astume eemale, mitte sõna otseses mõttes, vaid emotsionaalselt, ja vaatame olukorda nii, nagu me ei oleks selle keskel. Räägime sellest distantsist, mida kutsutakse loobumiseks, järgmises peatükis. Praegu ütlen nii palju, et see aitab meil leida mõistmist ilma hinnanguteta. Negatiivsus on iseloomujoon, mitte kellegi identiteet. Inimese tõeline loomus võib varjuda pilvede taha, aga nagu päikegi, on ta alati seal olemas. Ja pilved võivad meist igaüht enda alla matta. Me peame seda mõistma, kui tegeleme inimestega, kellest õhkub negatiivset energiat. Samamoodi, nagu me ei tahaks, et keegi hindab meid meie kõige halvemate hetkede põhjal, peame olema ettevaatlikud, et mitte teha sedasama teistega. Kui keegi teeb sulle haiget, siis seetõttu, et ta on ise haiget saanud. Tema valu lihtsalt ajab üle ääre. Ta vajab abi. Nagu ütleb dalai-laama: „Kui suudad, aita teisi; kui sa ei suuda seda teha, siis vähemalt ära kahjusta.“
2. Tõmbu aeglaselt tagasi. Mõistmise seisukohalt oleme negatiivse energiaga paremini võimelised tegelema. Kõige lihtsam vastus on tõmbuda aeglaselt tagasi. Nii nagu eelmises peatükis lasime lahti mõjutajatest, mis sekkusid meie väärtustesse, tahame end puhastada negatiivsetest hoiakutest, mis varjutavad meie väljavaadet. Budistlik munk Thich Nhat Hanh, keda on kutsutud teadveloleku isaks, kirjutab oma raamatus „Buddha õpetuste süda“ nii: „Lahtilaskmine annab meile vabaduse ja vabadus on õnne ainuke tingimus. Kui me oma südames endiselt millegi – viha, ärevuse või asjade külge klammerdume, ei saa me olla vabad.“ Julgustan sind puhastuma või vältima negatiivsete mõtete ja tunnete füüsilisi päästikuid, nagu too dressipluus, mille su eks sulle andis, või kohvik, kus alati satud kokku oma endise sõbraga. Kui sa ei lase lahti füüsiliselt, ei lase sa lahti emotsionaalselt. Aga kui asi puudutab pereliiget, sõpra või kolleegi, ei ole distantseerumine sageli võimalik valik ega esimene vastus, mida tahame anda. Me peame kasutama teisi strateegiaid.
3. 25/75 printsiip. Olgu sul iga negatiivse inimese kohta oma elus kolm meelt ülendavat inimest. Mina püüan ümbritseda end inimestega, kes on minust mingil moel paremad: õnnelikumad, vaimsemad. Nagu spordis, nii ka elus sunnib paremate mängijate keskel viibimine sind kasvama. Ma ei mõtle, et peaksid võtma seda sõna-sõnalt ja sildistama iga oma sõbra kas negatiivseks või meelt ülendavaks, vaid püüa saavutada tunnet, et vähemalt 75 protsenti sinu ajast on veedetud inimestega, kes sind pigem inspireerivad kui allapoole kisuvad. Anna oma panus sõpruse muutmisse meelt ülendavaks vahetuseks. Ära üksnes veeda aega inimestega, keda armastad – kasva koos nendega. Minge kursusele, lugege raamatut, osalege õpitoas. Sanskriti keeles on sõna sangha, mis tähistab kogukonda, ja see viitab varjupaigale, kus inimesed teenivad ja inspireerivad üksteist.
4. Eralda aega. Veel üks negatiivsuse vähendamise viis on – kui sa ei saa seda kõrvaldada – reguleerida, kui palju aega lubad ühel inimesel endale haarata, võttes arvesse tema energiat. Mõnede väljakutsetega seisame vastamisi ainult sellepärast, et laseme neil endale väljakutse esitada. Võib leiduda mõni inimene, keda suudad taluda vaid tunni kuus, päevas või nädalas. Võib-olla tead koguni ühe minuti inimest. Mõtle järele, kui palju aega on sul kõige parem temaga koos veeta, ja ära ületa seda.
5. Ära ole päästja. Kui keegi vajab üksnes kõrva, võid teda kuulata ilma palju energiat rakendamata. Kui üritame olla probleemilahendajad, tabab meid frustratsioon, kui inimesed ei võta meie hiilgavat nõu kuulda. Soov teisi päästa on egost juhitud. Ära lase iseenda vajadustel oma reageeringut kujundada. Juudi rabiinliku traditsiooni õpetuste ja maksiimide kogumikus „Isade ütlused“ antakse soovitus: „Ära loe hambaid kellegi teise suus.“ Samamoodi – ära ürita parandada probleemi, kui sul puuduvad vajalikud oskused. Mõtle oma sõbrast kui inimesest, kes on uppumas. Kui oled suurepärane ujuja, koolitatud vetelpäästja, siis on sul jõudu ja vahendeid, millega hädas olevat ujujat aidata. Samamoodi, kui sul on aega ja meeleruumi, et teist inimest aidata, tee seda. Aga kui oled kõigest rahuldav ujuja ja püüad uppuvat inimest päästa, on tõenäoline, et ta tõmbab sind endaga põhja. Selle asemel kutsu vetelpäästja. Sama- moodi, kui sul puuduvad sõbra aitamiseks energia ja kogemus, võid tutvustada talle inimesi või ideid, mis võivad teda aidata. Võib-olla on keegi teine tema päästja.

Raamatu saab tellida kirjastuse Helios e-poest!