HINGELE PAI! 3 viisi vähendada stressihormoone tööelus
Tead sa seda tunnet, et oled oma päeva üle planeerinud ja tunned õhtul stressi ja frustratsiooni, et jõudsid nii vähe tehtud? Tunned, et oled mingi tegemata asjade mäe all, ärevus jõuab surinal veenidesse, kortisooli tase tõuseb. Millised on võimalused ennast paremini tunda ilma rohkem rabelemata? Ajakiri Hingele Pai peatoimetaja Merit Raju annab head nõu.
1. Reaktiivsed ja proaktiivsed tegevused tasakaalu
Kusagil 10 aastat tagasi lugesin, et juhtidel on alati umbes 40 tundi tegemata tööd ees ootamas. Aiman, et see number võib nüüdseks olla kasvanudki. Küsimus on, millised on need tegemata tööd ja mis järjekorras sa need ette võtad.
Näen ise, kuidas vaba hetke tahan täita enese täiendamisega, uue õppimisega aga kiiret lahendamist vajavate asjade tõttu on sageli kõige “lihtsam” (ja samas kõige kurvem) edasi lükata olulisi tegemisi, mis pole nii ajatundlikud.
Tegelikult pakuks rahuldust ja rahu see, kui saad oma tegemised reageerivast režiimist proaktiivsesse režiimi ehk siis teed rohkem neid asju, millest pikas perspektiivis kasu – nii emotsionaalset kui muud.
Kui tegevused jagunevad kahel teljel: oluline…..mitte oluline & ajatundlik…..mitte ajatundlik, siis jagunevad kõik tegemised, mida teed ja mis ees ootavad, nelja gruppi:
1) Olulised ja ajatundlikud – need delegeeri
2) Mitte olulised ja mitte ajatundlikud – tõhusta ja automatiseeri
3) Mitte olulised ja mitte ajatundlikud – püüa nendest loobuda
4) Olulised ja mitte ajatundlikud – vali leida rohkem aega nendele
Olen olnud kaks aastat väikeettevõtja orav-rattas-seisundis ja just nüüd, kui kaks aastat sai täis poolteist kuud tagasi, olen ma leidnud (ja võtnud) teadlikult rohkesti, kuni 20 tundi nädalas aega õppimisele. Viimased pool aastat oli minimaalne 2 tundi, aga siis olen jällegi pidanud öötundideni tööd tegema. Aga nüüd saab lõpuks töö tehtud, saab uut õppida ja saab magada ka – parim!
2. Planeeri oma kalendrit nii, et sul tekiks õhtul õnnehormoone
Tabasin selle ära millalgi sel kevadel, et kui planeerisin jõukohasemalt oma järgmist päeva, lükates kõik mitte nii pakilised asjad juba kohe ülehomsesse kalendrisse (kasutan telefoni kalendrit). Kui mul olid kõik selle päeva olulised asjad tehtud, läksin ma homse ja ülehomse peale piiluma, mida ma veel ette ära teha saaksin.
Selliselt oma kalendrit planeerides tekib õnnehormoone ehk tehtud ja tegemata tööülesannete hulk jääb ju ikka samaks, ainult aju trikitab ära, kui saan õhtul õhata, et tegin täna kõik tänased asjad ja osa veel homsestki!
Praegu planeerin päeva nii, et iga päev oleks ka arvutivaba tegemist – näiteks jalutamist või massaažiklient. Ka see pakub teistmoodi rahu(ldust), sest kahjuks võib arvutis vabalt veeta terve päeva, ilma et kõik tehtud saaks. Aga elu pole ju ainult ekraani ees.
3. Jalutuskäik paneb aju tööle
Ühel konverentsil nägin fotol aju aktiivsuse skaneeringuid pärast istumist ja pärast jalutamist. Ütleme nii, et pikka aega istununa pole mõtet peaga tööd teha – väga vähe ajupiirkondi on aktiivsed 🙂 samas kui pärast jalutamist oli aju väga aktiivne ja valmis oma “musklit” näitama.
Räägitakse 20-minutilisest jalutamisest, mille hea mõju ajutegevusele (produktiivsusele, loovusele, nutikusele) kestab veel paar tundi.
Kui aga jalutada kõigest 30 minutit kolm korda nädalas (tempokalt!), pole karta kurvameelsustki! (See viimane lause on mu sõbra kokkuvõte raamatust “Tugev aju”.)
Rahulikku tegutsemist ja kulgemist!
Merit Raju
Hingele Pai ajakiri
