Avaleht Intervjuu HEA SÕNA! Roland Tokko: kui inimesed usuvad ja toetavad meid, siis suudame rohkem
HEA SÕNA! Roland Tokko: kui inimesed usuvad ja toetavad meid, siis suudame rohkem

HEA SÕNA! Roland Tokko: kui inimesed usuvad ja toetavad meid, siis suudame rohkem

Roland Tokko 5. klassi matemaatikaõpetaja ütles talle: „Roland, sul on helge pea.” See lause on Rolandit elus kandnud.

„Nendel hetkedel, kui ma ei teadnud, mis ma elus täpselt soovin ja asjad ei läinud nii, nagu ma oleks tahtnud, mäletan, kuidas ikka uuesti ja uuesti tuli meelde, kuidas õpetaja mulle need head sõnad ütles. Ja need andsid usku juurde, ka aastaid peale selle ütlemist. Olen ülimalt tänulik, et sain võimaluse seda ka sellele õpetajale endale jagada nii 20 aastat hiljem koolikokkutulekul,” sõnab Roland.

Kuidas kasvatada või õpetada last, et tema sisemaailm oleks piisavalt korras, et mitte elada enda negatiivsust teiste peal välja?

Üks oluline asi on anda talle endale võimalikult palju otsustamisõigust ja samuti julgust ja toetust teha neid asju, mis talle päriselt korda lähevad. Anda toetust ja innustust ning leida võimalusi, kuidas ta saab rohkem teha seda, mis talle korda läheb, selle asemel, et talle öelda, et mis sa sellise jamaga tegeled, sellest sa ju ära ei elatu täiskasvanuna vmt.

Kui ta saab teha neid asju, mis talle meeldivad, on ta ka õnnelikum ja tal on vähem põhjust olla negatiivne ja seda kellegi peal välja elada. Oluline on tegeleda sellega, mis seda negatiivsust põhjustab, mitte sellega, et püüda seda negatiivsust alla suruda või püüda keelata.

Kui hävitavalt võib meile mõjuda see, kui meid ümbritsevad negatiivsed inimesed oma halbade sõnadega?

See mõjutab väga tugevalt. Meie aju peamine funktsioon on kohaneda meid ümbritseva keskkonnaga. Kui see on toetav, positiivne, edasipüüdlik, heatahtlik, siis me kohaneme sellega ja muutume ka ise selliseks. Samamoodi vastupidi, kui meid ümbritsevad negatiivsed inimesed, siis võtame selle omaks ja hakkame ka ise nende väljendeid alateadlikult kasutama. Ühtlasi on meie tulemused elus otseses seoses meid ümbritsevate inimeste ootustega meie osas. Kui nad usuvad ja toetavad meid, siis suudame rohkem. Üks naljakas näide, mida jagan, on see, et nägin ühel pühapäeva hommikul Põhja-Tallinnas jalutades nelja joobes keskealist meest, kes vapralt kangelt alkoholi tarbisid. Tekkis selline huvitav seos, et kui muidu tavapärane inimene oleks selleks ajaks ammu juba väsinud ja alkoholi tarbimise lõpetanud, siis see tugigrupp uskus piisavalt üksteise võimetesse, et nad on suutelised ka pühapäeva hommikul pitsikaupa viina endale kurgust alla valama. Ja nad olidki. Seega on ülimalt oluline jälgida, kellega ennast ümbritsed ja kui sind ümbritsevad inimesed ei usu ja ei hinda sinu andeid ja unistusi, tuleb leida need inimesed, kes seda teevad.

Kui palju asju olete teie jätnud elus tegemata kellegi halva sõna tõttu?

Täna enam sisuliselt ei jää selle tõttu midagi tegemata, kuid aastaid tagasi, kui ei olnud veel teadlik oma annetest ja ei rakendanud neid enda potentsiaali vääriliselt, siis olin väga tugevalt mõjutatud. Ma ei julgenud nooremana tütarlastega vestlust alustada ja minu esimene suhe oli alles 19-aastaselt ja usun, et suur mõju tuli sellest, et kusagil 8-9-aastasena käisin emaga külas tema sõbrannal, kellel oli minuvanune tütar. Olin temaga varem ühel üritusel mänginud ja olin hea meelega valmis külla minema. Seekord aga olid tal külas veel kaks sõbrannat ja kui ma nende toast möödusin ja üks sõbrannadest mind nägi, siis ütles ta: „Ah, see on see lollakas.” Ma ei tea, miks ta seda ütles, aga mina võtsin selle väga sügavalt endale templina sisse ja kartsin väga pikka aega tüdrukutega kontakti luua.

Kui saaksite täna koolisüsteemis muuta midagi, mis kasvataks rohkem vaimselt terveid lapsi, siis mis see oleks?

Teeks seda, mis on hariduse tegelik olemus ja definitsioon: tuua välja inimeste tegelik potentsiaal.
Lisaks on hariduse edasiandmisel täna kaks suurt möödalaskmist. Esiteks puudub enamike õpilaste jaoks tähendus õpitava ja nende elu vahel. Kui tähendus puudub, ei ole ka huvi ja kui kedagi sundida õppima aastast aastasse midagi, mille vastu huvi puudub, siis tekib trots ja seda paljud lapsed elavad välja või koguvad endasse ning varem või hiljem väljendub see suures hulgas vaimse tervise probleemides.
Teine asi on see, et enamik tänasest materjalist koolis antakse edasi lihtsalt tuima informatsioonina ja puudub emotsioon. Pikaajaline mälu saab tekkida ainult siis, kui informatsioon ja emotsioon on koos.
Lisaks olen toonud välja 12 erinevat teemat, mida täna koolis ei õpetata, kuid võiks, oma raamatus „12 asja, mida koolis ei õpetata, aga mida kõik peaksid teadma”. See on saanud suurepärast vastukaja paljudelt õpilastelt, õpetajatelt, koolijuhtidelt ja vaimse tervisega tegelevatelt inimestelt.

Kuidas leida endas julgus ja öelda välja head sõnad, kui näed kedagi tegemas midagi, mis on õige?

Mõtle sellele, et iga sinu hea sõna, mis sa ütled, kandub edasi. Alar Tamminguga tehtud veebiseminaril ütles ta huvitava seose: kui sina ütled kellelegi midagi head, siis tema annab sellest 70 protsenti edasi järgmisele inimesele, kes omakorda annab sellest veel 30 protsenti edasi järgmisele.
Kui sa tahad oma elus teha olulisi asju ja elada elu, kus sa oled õnnelik ja ümbritsetud imelistest inimestest, siis on äärmiselt oluline jälgida seda, millise energia sa ruumi tood. Inimesed mäletavad kordades rohkem seda, mis tunde sa nendes tekitasid, kui seda, mida sa täpselt ütlesid. Seega püüa selle asemel, et püüda välja mõelda, mis sa täpselt kellelegi tahad öelda (kas ma ikka ütlen õiged sõnad), kuidas sa teda tundma tahad panna. Kui sa tead, mis on see õige tunne, mis sa edasi tahad anda, siis sõnad ei ole nii olulised. Olulisem on sinu kehakeel ja hääletoon, mis seda edastavad ning mis tavaliselt juhtub, on see, et niipea, kui oled selle õige tunde tabanud ja selle ka endas leidnud, tulevad ka õiged sõnad sinna taha. Lisaks on heade sõnade ütlemine hea sulle endale, sest enamasti jääb heade sõnade ütlemisest ka endale väga hea tunne sisse, justkui oleks need iseendale öelnud.

Miks on häid sõnu tihti keerulisem öelda kui negatiivseid?

Seda on keerulisem öelda ainult juhul, kui sa oled harjunud ütlema negatiivseid sõnu. Täna on mul kordades raskem midagi negatiivset kellelega öelda, sest ma lihtsalt ei ole harjunud seda enam tegema.
Teine asi on see, et me ise tihti aitame sellele kaasa. Kui kellelegi midagi hästi öelda, siis väga levinud reaktsioon ja vastus sellele on „ei ole tänu väärt” või muu ebamugavust tekitav reaktsioon. Ehk probleem on tihti selles, et inimesed ei suuda positiivset vastu võtta. Kui sa kiitust või head sõna vastu ei võta, siis võtad sa teiselt inimeselt ära võimaluse tunda head tunnet selle ütlemisest. Ja nii me tekitame ise surnud ringi, kus need, kes tahaksid midagi head öelda, ei tee seda enam, sest teised seda vastu ei võta. Nii et alustuseks aktsepteeri ja võta vastu ise head, mis sulle öeldakse ning jaga seda ka teistele.

Roland Tokko. Foto: Kersti Niglas

Millised olid teie viimased head sõnad?

Äsja oli ühe võimaliku tulevase projekti raames kõne inimesega Ugandast, kes seal noortele suunatud sündmusi teeb. Ütlesin talle, et ta teeb väga olulist asja ning mõjutab sellega väga paljude noorte tulevikku. Ja oma elukaaslasele ütlesin, et ta on imeline.

Kommentaarid