Geter Gerlein: Muuda lihtsaid asju (mõtte)maailmas ning tee enda hingele pai!
Foto: Maris Martmaa
Olen alati arvanud, et igaüks saab oma elu kujundada täpselt selliseks nagu ise soovib. Kui uskuda, et kõigil on oma kindel teekond, mida mööda astuda, on seda uskuval inimesel tuline õigus ja just seetõttu, et maailm, mida ta näeb, on tema enda kujundatud. Mina olen omale loonud maailmapildi, milles näen elu nagu labürinti, kus teekonna lõpp-punktini jõudmiseks on väga palju erinevaid võimalusi ning oluline pole leida mitte kõige lihtsam ja kiirem tee, vaid kujundada terve elu kestev seiklus, milles on palju imelisi hetki.
Ilmselt on olnud kõigil momente, mil tundub, et märkamatult on muinasjutulisest sillutisest saanud auklik kruusatee? See on märk sellest, et aeg on läbi mõelda, kas ollakse ikkagi päriselt rahul ning kas polda mitte languses tõusu asemel?
Psühholoogiaõpingute tõttu olen hakanud märkama pisikesi, esmapilgul ebaolulisi, märke, mis muudavad või aitavad elu ilusamaks muuta. See on uskumatu, millist mõju avaldab meile näiteks muusika! Kõndides mööda sügisest alleed paistab maailm kaunis. Kui aga samal ajal kuulata lisaks veel ka positiivset muusikat, tundub maailm täiesti imeline. Kuulates süngemat muusikat, võib hakata ühtäkki märkama puudujääke. Seega on meil võimalus kujundada enda tunde- ja mõttemaailm teadlikult.
Kui sa nüüd püüad vaadata endasse, küsides, kas olen iseendaga rahul ning kas ma olen tõesti õnnelik, siis mida saaksid vastata?
On selline ütlus, mis lähtub südametöö diagrammist ning räägib, et kui elus pole tõuse ja langusi, siis ollakse surnud. Olen nõus, et kogu aeg ei saa väga hästi minna, sest millestki tuleb ka õppida, kuid pole ilmselt inimest, kes ei püüdleks kestva õnnetunde poole.
Vahel mõtlen erinevatele hetkedele oma minevikust, analüüsin ning püüan mõista, mida olen valesti teinud ning mis otsuseid olen vastu võtnud diagrammi tipu ja languse põhja vahel viibides või mis hetkel joonistasin oma elutee joone langevas suunas ning kuidas seda tulevikus mitte korrata.
Nüüd ma tean neid ohumärke, mis näitavad, et võin hetkel end küll hästi tunda, kuid hing võib vajada sootuks midagi muud.
Olen suur kunstihuviline – meeldib käia erinevatel näitustel, muuseumides. Minu jaoks on see enda hingega rääkimine. Ma ei otsi piltides pelgalt kunsti, vaid enda tundeid ja mõtteid. Need on nagu peeglid, mis räägivad, mida tegelikult tunnen. Järgmine kord, sattudes kunstigaleriisse, heida prooviks pilk näiteks maalidele ning seejärel seisa keset ruumi ning sule hetkeks silmad. Meenuta endale ühte nähtud teostest. Seejärel mine seisa selle ette ja tunneta, mida ütleb sulle sinu enda hing selle kohta, missugustes värvitoonides see on, mida on seal kujutatud ning milliseid emotsioone on kunstnik sellesse pannud.
Võib juhtuda, et esialgu on iseendaga raske jutule saada, kuid tasub järjekindlalt proovida, kui soovid olla tõeliselt õnnelik.
Kui tunned, et soovid end testida ning näha, kas oled tõeliselt rahul oma eluga, saad alustada lihtsatest asjadest, näiteks mis värvi pluusi, pükse, sokke antud hetkel kannad? Mis värvi on teised riideesemed nende all? Mida see sinu kohta ütleb? Seejärel mine enda riidekapi juurde ja märka, millised toonid on valitsevad – kas näed vikerkaart või leiad eest valdava tooni? Mida see kõik sulle öelda püüab? Ja juba oledki teinud tutvust oma sisemise minaga!
Tasakaalus ei pea olema mitte ainult toitumine, tööga seonduv, kodune elu või koolis õppimine, vaid kõik muugi, mis esimese hooga nii oluline ei tundugi.
