Elu täie tähelepanuga on elu, kus vajame vähem, et õnnelikud olla

Meditatsiooniõpetaja Maitreyabandhu kirjutab oma raamatus „Elu täie tähelepanuga“, et teadlikkusest tõuseb kasu nii igapäevaste kui ebatavaliste kogemuste puhul. See on muistne budistlik tarkus, mida on juba palju sajandeid harjutatud. Maitreyabandhu näitab, kuidas tänapäevase elu keskel teadlikkust rakendades elu kaotsiläinud hetki taasavastada.

Kes on Maitreyabandhu?

Maitreyabandhu on kogenud õpetaja ja Triratna budistliku kogukonna liige. Ta pühitseti liikmeks 1990. aastal ning on avaldanud artikleid budismi ja meditatsiooni teemadel nii Suurbritannias kui mujal. Ta on avaldanud ka luuletusi ning töötanud mitmesugustel elualadel, nagu kujutav kunst, ooper ja alternatiivravi. Maitreyabandhu on sageli budismi meedias tutvustatud, sealhulgas televisioonis ja raadios. Ta on tegev Londoni budismikeskuse tervise ja heaolu arendamise programmis Breathing Spa. Ta elab ja töötab Londoni budismikeskuses Londoni East Endis. „Elu täie tähelepanuga“ on tema teine raamat.

Kokkuvõte raamatust „Elu täie tähelepanuga“

Loodus ja kunst

• Me peame arendama endas võimet asjadest rõõmu tunda, lasta neil olla loomulikud ning neid sel viisil nautida.
• Muidugi on väga ahvatlev keskenduda asjadele, mida meil pole: puhkusreisile, mida me ei saa endale lubada, või vabale ajale, mida meie arvates võiks rohkem olla. Et selle vastu võidelda, peaksime huvituma sellest – ja väärtustama seda-, mis on just praegu meie silme ees. Ja me võime alustada loodusest.
• Lemmikloomateraapiat on kasutatud ka vaimuhaigete, vägivaldsete vangide ja probleemsete noorte aitamisel. Igasugusel kontaktil teiste liikidega on positiivne mõju, olgu selleks siis kilpkonnade või karpkala pidamine või linnuvaatlused.
• Uuringud on näidanud, et patsiendid, kes saavad palatiaknast aeda vaadata, paranevad kiiremini kui need, kes vaid paljast seina vahtima peavad.
• Aina enam tunnistatakse ka seda, et aiapidamisega kaasneb mitmesuguseid psühholoogilisi ja kehalisi eeliseid.
• Arendades elu täie tähelepanuga, hakkame loodust kogema kui midagi sellist, mis on iseendast väärtuslik.
• Peame ausalt vaatlema oma ahnust, raiskamist ja isekust ning selle seoseid planeediga ning nägema, mida saaksime teha, et oma kahjulikku mõju vähendada.
• Elu täie tähelepanuga on elu, kus vajame vähem, et õnnelikud olla.

Kunsti väärtustamine

• Kunsti hindama õppimine on üheks viisiks, kuidas loodust enam väärtustama hakata. Peame õppima maalikunstniku kombel, kui soovime keskkonnast teadlikumaks saada.
• Võime arendada armastust looduse vastu ning soovi selle säilitamise nimel oma parimat anda. Võime nautida seda, mis meil on, ning lõpetada selle igatsemise, mida meil pole. Võime minna meditatsioonilaagrisse, või jalutama. Võime lugeda neid kirjanikke, kes viivad meid kujutlusvõimest kantud väärtustamise maailma.

Arukas ja arutu tähelepanu

• Kui oma mõtetesse kinni jääme, pöörame neile arutut tähelepanu: kaevame välja lapsepõlvetraumasid ning kordame üle valulikke narratiive. Kui tähelepanu keskendamine vihastab, masendab või ärritab meid, on meie meeleseisundid saanud arutu tähelepanu objektiks.
• Paljud asjad, millele tähelepanu pöörame, tekitavad ja koguni õhutavad negatiivseid meeleseisundeid.
• Kui pöörame millelegi arukalt tähelepanu, ei teki negatiivseid meeleseisundeid ning ka kogetav halb tuju kaob.
• Õnnelikkuse kunst seisneb selles, kuidas tekitada arukat tähelepanu ja vältida arutut.
• Eelkõige peame oma elus üritama huvituda sellest, mis meid edasi viib ning nii meie endi kui teiste heaolule kasuks tuleb.
• Väärtustav tähelepanu, mida ümbritsevale maailmale pöörame – muusika kuulamine, rattaga mägedes sõitmine või grafitiga kaetud seina imetlemine-, kaitseb meid arutu tähelepanu kujundatud harjumuste eest.

Mõned ideed aruka tähelepanu arendamiseks

Keskkonnanädal

1. Võiksid selle nädala pühendada keskkonna kaitsmisele kaasa aitamisele.
2. Ürita sel nädalal luua positiivseid harjumusi, mis ka tulevikus püsima jääksid.
3. Püüa oma tarbimist vähendada: äraviskamise ja uute asjade ostmise asemel kasuta vanu asju uuesti; võimalusel sorteeri prügi taaskasutuseks

Arenda oma kultuurilist dieeti

1. Küsi endalt, millal viimati mõnd head raamatut lugesid või kunstigaleriis käisid.
2. Kanna endaga kaasas mõnd õhukest luulekogu. Need aitavad rahuneda, peatuda ja asju väärtustama õppida.
3. Me peame lihtsalt meeles pidama, et kunstnikud maalivad meie jaoks – et me sellest rõõmu tunneksime. Seega võiksid sel nädalal mõnd kunstigaleriid külastada.
4. Ürita sel nädalal leida vähemalt üks õhtu, mil lihtsalt raamatut loed. Raamatute lugemine tähendab, et sul jääb vähem aega igasuguste muude lõdvestumisviiside jaoks. Asja mõte on selles, et saaksid mingi ajaperioodi vältel segamatult vaid lugemist nautida.

Võta ette teadlikkusrännak

1. Vali omale pühapaik. Võid valida ka linnukaitseala. Linnukaitseala väljendab samuti väärtusi: looduse imet selle lõputus mitmekesisuses ja ilus.
2. Kus iganes see ka olla võiks, soovitan ma: mine sinna üksi või hoopis koos mõne teise palveränduriga, kellega oma kogemust jagada saaksid. Võta ka oma päevik kaasa. Mine sinna palverännaku vaimus, mis tähendab, et ühevõrra tähtsad on nii reis kui saabumine, nii sisene rännak kui väline kohalesõit.
3. Võid ka otsustada – istudes oma lemmikmuuseumi kohvikus või varjates end linnukaitsealal mõne põõsa taga -, et soovid sellest kirjutada luuletuse, lühijutu või päevikusissekande. Mõtle sellest kui täie tähelepanuga elatud päevast. Lõppude lõpuks on see just tähelepanu kvaliteet, mis mingi asja pühaks muudab.

Teadlik kõnd

1. Me unustame sageli ümbritsevale tähelepanu pöörata: võime tunda, et oleme stressis, ülestimuleeritud või hoopis innustatud – kuid ei vaata, kuula ega puuduta tõeliselt.
2. Ürita näha asju nii, nagu need on. Pane tähele bussipeatusi, poeaknaid või prügi, ilma neile reageerimata. Pane lihtsalt tähele.
3. Lisa oma teadlikkusele ka helid: linnulaul, valgusfoori ees pidurdav veoauto, vankris nuttev beebi. Püüa jalutades suurendada teadlikkust nähtavast ja kuuldavast. Katsu samal ajal tunnetada oma keha raskust ja liikumist.

Teadlikkushetk

1. Püüa tugevdada teadlikkust asjadest, mille keskel elad.
2. Teadliku pilguga vaadates pole miski tähtsusetu.
3. Teadlikkust võib süvendada ka see, kui teed visandi oma laual olevatest objektidest või kirjeldad neid päevikus.
4. Üks osa inimesena arenemisest seisneb õppimises, kuidas alustada – kuidas ületada vastupanu tõke ning end ülesandele pühendada -, kuid ka selles, kuidas peatuda.

Meditatsioon – rahupaiga loomine

1. Mediteerimiseks on oluline leida õige koht. Me vajame mõnd vaikset paika, kuhu ei tungiks televiisori müra ega läbi seina kostvad džässirifid. Vajame kohta kus meid ei segataks. Ning võimaluse korral võiks see koht olla ka esteetiliselt kaunis.
2. See on suur ja avar ruum ning seal on ka altar, mille ees istuda. Altar tähendab rahupaika. See on koht, mis meie väärtusi väljendab.
3. Küünalde ja viiruki süütamine aitab meil tempot maha võtta.
4. Paljud inimesed asetavad altarile ka Buddha kuju. Buddhat kujutatakse tavaliselt meditatsioonipoosis. Sellise kuju ümber lillede ja küünalde asetamine on viisiks endale öelda: “ Ka mina võtan sihiks sellise meelerahu ja virguse.”