Ajalooline põnevik: “Viiking Sveni seiklused Tartos ja reis Bagdadi” viib lugeja 974. aastasse
Ajakirjaniku ja kirjaniku Paavo Kanguri kirjutatud põnevik “Viiking Sveni seiklused Tartos ja reis Bagdadi” viib lugeja seiklema viikingiaegsele Hõbevalge teele. Tartosse saabunud viiking Svenil tuleb päästa nii Norra kuningapoeg Olav kui ka Ugandi vanema tütar Piret ja lahendada mõned mõrvad. Kuid Sven ei jää loorberitele puhkama, sest saatus paiskab ta peagi pikale reisile Bagdadi. Kui reisikaaslasteks on kaks lihaselist adrenaliinisõltlasest pisiärimeest, kelle käteramm ületab loomupärast taiplikkust ja hinnalised kaunitarid, kes unistavad läbimurdest Kreeka (Konstantinoopoli) ja Bagdadi meelelahutustööstuses, siis tihti tuleb tupest haarata vahemõõk.
Skandinaavia saagad
Romaan toetub Skandinaavia saagadele ja Tarto esimese linnapea vürst Libo, kelle valitsemisaeg jäi aastatesse 960-1020, äsjaleitud kroonikale, mis tuli päevalgele ülikoolilinna jäätmekastist.
“Tervikuna on viikingiaeg, aastad 750 kuni 1200, üks suur valge laik Eesti ajaloos ja pigem võib oletada ja kirjeldada meie väiksel maal toimunut Skandinaavia saagade järgi ja selle kaudu mis leidis aset naaberriikides ja kaubateedel,” arvab põneviku autor kirjanik Paavo Kangur.
Muinaslinnade radadel
Kas Muinas-Tallinn ja Muinas-Tartu jõudis ka Al-Idrisi maailmakaardile Tabula Rogeriana ja reisikirjadesse? Ajaloolased jõudsid teksti analüüsides järeldusele, et Anhu on tänane Tallinn ja Qlury võiks olla Tartu. Qlury puhul kasutakse ka kirjapilti Kaluri.
“Viikingiaegsed kaubateed on hästi kirjeldatud, nendel paiknenud linnade kohta on vihjed ajaloolistes ürikutes ja teadmisi on ammutatud arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu. Tollane Eesti ei arenenud isolatsioonis, vaid oli tugevalt mõjutatud kaubanduslikest suhetest. Raud ja hõbedirhemid olid viikingiajastu käivitajad,” arvab Paavo Kangur, kes on mitmete populaarsete raamatute autor. Tema kirjutatud bestsellerite hulka kuuluvad “Urmas Alender: Lõputa lookleval teel”, “Jaak Joala. Ka unustuse jõel aeg kord silla loob”, “Eesti Oligarhia”.
Pildid on joonistanud tuntud Tartu kunstnik Albert Gulk. Raamat on kõvas kõites.
