RAAMATUREEDE I Raamatuaasta 7 lugemissoovitust: julgusest ja unistamisest närvikõdi pakkuvate krimiromaanideni
Raamatuaasta puhul kutsuvad „Lugemine on lahe“ kogukonna algataja Monika Kuzmina ja kirjastaja Dea Oidekivi inimesi jagama teoseid, mis julgustavad unistama, avavad uusi reaalsusi ja pakuvad põnevust. Soovitused näitavad, kuidas heade raamatute toel võib reisida kosmosesse, põgeneda diktaatorliku režiimi küüsist ning mõtiskleda elu ja armastuse tähendusrikkuse üle vanusest hoolimata.
Scott Kelly „Visa hing. Üks aasta kosmoses”
Scott Kelly on ameerika astronaut, kes lendas rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS), veetes aasta pardal inimvõimete piire testides. „Ronimine kosmoselaeva, mis võib sind tappa, kujutab endast nii kohtumist oma surelikkusega kui ka seiklust, mis paneb sind ennast tundma elusamana kui miski muu,“ kirjutab ta reisi alguses ja võtab selle pärast pikka aastat kokku sõnadega: „Ma hakkan taga igatsema vaadet Cupola akendest. Ma tean, et ma hakkan taga igatsema seda tunnet, et ainult mu mõistus hoiab mind elus, et eluohtlikud sündmused võivad iga hetk aset leida ning et ma saan nendega hakkama.“
Elamumessi korraldaja Mait Schmidt soovitab: „Ma loen päris palju ja soovitan seda raamatut, mis räägib, kuidas aasta aega elu kosmoses olles käib ja võimalik on. Nad olid seal koos Venemaa kosmonautidega ja raamatus on väga avatult räägitud nende omavahelistest suhetest, eri rahvustest ja rahvusvahelistest suhetest. Teades, mis täna maailmas toimub, oli seda ääretult huvitav lugeda.”
Albert Villoldo „Julge unistamine”
Põhja- ja Lõuna Ameerika iidsed šamaanid mõistsid, et me ei loo üksnes oma kogemust maailmast, vaid kutsume ellu reaalsuse tegeliku olemuse – see tähendab, et elu ise ei ole muud kui unistus. See paeluv raamat selgitab, kuidas unistada oma maailma väe ja iluga. Raamatu lehekülgedel paljastab Alberto Villoldo iidsed tarkused, mis selgitavad, kuidas sünnitada reaalsust loomise nähtamatust maatriksist, ning näitab, kuidas selle maatriksiga suhelda, et unistada elu täis rahu, tervist ja küllust.
See paeluv raamat selgitab, kuidas unistada oma maailma väe ja iluga.
Coach, koolitaja ja laagri „Kohtumine saatusega” korraldaja Maria Baydar soovitab: „Mina soovitan väga kõigil seda raamatut lugeda, autor on psühholoogiadoktor. Ta räägib raamatus praktilises võtmes ja maises keeles ning siit saab tohutult palju häid praktikaid, kuidas unistada nii, et unistused saavad reaalsuseks ja leida endas üles elamise julgus.”
Ain Kütt „Risti soldati mõistatus”
Raamatu tegevus viib lugeja 1828. aastasse ja mitmesse mõisa, mis jäid tänase Lahemaa rahvuspargi maadele. Enamik mainitud hooneid on praegugi alles. Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.
Joel Jans „Rõngu roimad 2. Põrgutõld”
Ajalooliste kriminaaljuttude kogumik, milles terava taibuga Rõngu pastor Alexander Lenz lahendab kummalisi tapmisjuhtumeid. Ajal, kui politseid päriselt ei olnud, oli kirikul oma kihelkonnas kurjategijate leidmises ja karistamises tähtis roll. Lenzi seekordsed uurimised viivad teda ka Rõngust kaugemale, sealhulgas Otepääle. Lisaks rahvapärimusele on autor kasutanud vallakohtu protokolle ja arhiivimaterjale. Lugude sündmused leiavad aset aastatel 1804–1810.
Eesti suurim lugeja Eleri Romantšuk soovitab: „Seoses eesti raamatu 500. aastaga olen ma endale seadnud eesmärgiks lugeda võimalikult palju eesti autorite teoseid. Ain Küti raamat tuli minuni seoses ETV-s oleva von Focki sarjaga, mis mulle nii meeldis, et otsustasin ka raamatu laenutada. Joel Jansi raamat on samuti sarjast. Miks ma neist koos räägin? Sellepärast, et nad on teatud mõttes sarnased: tegevus toimub 1800ndatel aastatel, mõlemal on selline mõnus ajalooline hõng, mõlema peategelased on nutikad uurijad. Ain Küti raamatus on selleks Sagadi parunilugude von Fock ja „Rõngu roimades” pastor Alexander Lenz. Soovitan väga mõlemat lugeda!”
Hyeonseo Lee „Seitsme nimega tüdruk”
Põhja-Koreas üles kasvanud lapsena oli Hyeonseo Lee üks miljonitest salatseva ja jõhkra kommunistliku režiimi kätte lõksu langenud inimestest. Tema kodu Hiina piiri ääres andis talle veidi aimu maailmast, mis jäi Erakliku Kuningriigi vanglapiiridest välja. Kui 1990. aastatel tabas maad näljahäda, hakkas ta kahtlema, küsimusi esitama ja taipama, et teda on terve elu ajupestud. Võttes arvesse repressioone, vaesust ja nälga, mille tunnistajaks ta oli, ei saanud tema kodumaa kindlasti olla „parim planeedil“, nagu talle oli kogu aeg räägitud.
Vintage-kaupluse Raamatukaru omanik Maiu Varner soovitab: „Raamat on dokumentaaljutustus, mis põhineb reaalsetel sündmustel. Põhja-Korea neiu, kes polnud olnud sugugu poliitiliselt meelestatud, põgenes kogemata. Pool nende linna tegeles salakaubavahetusega, mis oli riigi poolt tolereeritud – kui oli tuttav piirivalvur ja suhted, oli piiritsoonis võimalik liikuda korraks üle piiri Hiinasse ja tagasi. Põhja-Koreas on aga tavaks aeg-ajalt kontrollida kodusid, sest igaühe kohta peab olema täpselt teada, kus ta on. Ja juhuslikult läbiski nende kodu kontroll. Ema suutis saata talle mingil imeviisil sõna, et ärgu tulgu tagasi, ohtlik. 12 aasta pärast õnnestus tal ema ja vend endale järele tuua.”
Raamat on dokumentaaljutustus, mis põhineb reaalsetel sündmustel. Põhja-Korea neiu, kes polnud olnud sugugu poliitiliselt meelestatud, põgenes kogemata.
Stig Claesson „Sina maga, mina pesen nõud”
Stig Claesson (1928–2008), kunstnikunimega Slas, oli viljakas rootsi kirjanik ja illustreerija, kes võitis lugejate poolehoiu oma siira skepsise ja vahetu kirjutuslaadiga. Autori illustratsioonidega jutustus „Sina maga, mina pesen nõud“ on vana mehe isepäine, eneseirooniline, samas läbinisti südamlik lugu Elust ja Vanadusest, Armastusest ja Surmast.
Raamatukoguhoidja ja tõlkija Liis Konovalov soovitab: „Sisu poolest kokkuvõetuna räägib see raamat ühest üksikust kirjanikust, kes kolib maale elama ja leiab oma eluarmastuse. Aga tegelikult ei ole selle raamatu puhul niivõrd köitev mitte sisu, vaid stiil. Kuidas nii väheste sõnadega on võimalik öelda nii palju ja kokku võtta kogu vanaduse, üksilduse ja elu lõpu temaatika. Ja samas läbivaks jooneks on ikkagi suur armastus ja selle kaotus ja kuidas sellest üle saada.”
Sebastian Fitzek ja Michael Tsokos „Ära lõigatud”
Kohtupatoloog Paul Herzfeld leiab võikalt moonutatud laiba kolju seest kapsli oma tütre telefoninumbriga. Hannah on röövitud ja Herzfeldi jaoks algab perversne ajujaht. Psühhopaadist röövija on jätnud Helgolandile veel ühe vihjetega surnukeha, aga Herzfeldil puudub igasugune võimalus informatsioonile ligi pääseda, sest orkaani tõttu on meresaar mandrist ära lõigatud ning elanikud evakueeritud. Üks vähestest saarele jäänutest on rannalt surnukeha leidnud koomiksikunstnik Linda. Meeleheitel Herzfeld üritab Lindat veenda lahkamist läbi viima, teda telefonitsi juhendades. Linda ei ole aga iialgi skalpelli käes hoidnud. Inimese lahkamisest rääkimata.
Helios kirjastuse omanik Janno Joosep soovitab: „Mina olen suur elulugude ja krimkade fänn. See raamat on pandud kaante vahele kahe saksa härrasmehe poolt, kellest Sebastian Fidzek on kohalikul turul üks kuulsamaid krimikirjanikke. Raamat on kirjutatud kokku patoloogi ja kohtumeditsiinieksperdi Michael Tsokosega. Ma ütlen kohe ära, et tegu on natuke karmima raamatuga, kes verd kardab, selle jaoks võib-olla natuke liig. Aga raamat ise on meeletult põnev ja kui sa sellega otsa lahti teed, siis selle tahaks duši alla ka kaasa võtta. See on ideaalne pelgupaik igapäeva sagimisest põgenemiseks, sest lihtsalt haarab endasse. Tõsiselt meeletult hea raamat ja ma väga soovitan seda!”
