RAAMATUREEDE I Kui lugemishuvi kaob: mis on reading slump ja kuidas sellest välja tulla?
On sul vahel tunne, et tahaks midagi lugeda, aga miski ei tõmba? Raamatud on riiulis, huvitavate raamatute nimekiri üha täieneb, aga ükski neist ei kutsu päriselt kätte haarama ja süvenenult keskenduma?
Kui lugemiskirg on justkui pausile jäänud, ei tähenda see, et sinuga oleks midagi valesti. Reading slump on ingliskeelne väljend, mis kirjeldab olukorda, kus inimene, kes armastab raamatuid ja lugemist, avastab end ühel hetkel olukorrast, kus ei tunne lugemise vastu enam huvi ega viitsi ühtegi raamatut kätte võtta, veel vähem lugemisele pühenduda. Isegi kui kodus on mitu uut ja huvitavat teost, ei tõmba ükski neist. Kuigi mäletatakse, et lugemine meeldib väga, võib mõte lugemisest tunduda väsitav või tüütu.
Lugemisseisakut kogedes tunned, et:
- sa ei leia raamatut, mis kõnetaks;
- sul pole lugemiseks tuju, kuigi tegelikult tunned, et sedasorti kasulik ja lõõgastav tegevus oleks vajalik;
- sa võtad raamatu kätte, et lugemist alustada, aga katkestad selle peaaegu kohe ilma loosse tegelikult süvenemata või sisse elamata;
- koged negatiivseid emotsioone seoses lugemishuvi langusega.
See võib juhtuda pärast väga head lugemiskogemust, väsitava perioodi ületamist elus, aga ka lihtsalt ilma konkreetse põhjuseta. Sageli tunnetavad lugejad seisakumomenti ka aastaaegade vaheldudes, kui elutempo muutub. Nii võivad pikisilmi suvepuhkust oodanud inimesed ühel hetkel tunda, et ükski põnevusega valmisvarutud raamat ei köida ja lisaks sellele on pettumus ka näilisest ajaraiskamisest.
Aga hea uudis on see, et see on täiesti normaalne! Tunnetuslik lugemistakistus ei ole märk sellest, et oled lugemisest täielikult loobunud. See on pigem väike puhkus, mida su tõenäoliselt ülestimuleeritud närvisüsteem vajab. Alustuseks piisab sellest, kui võtad loomulikuna, et numbrilised raamatueesmärgid on meelelahutus ja mis iganes põhjusel tekkinud või pikenenud paus kirjasõnast on loomulik.
Kui oled endaga rahu teinud ja soovid takistusest aga üle saada, siis siin on mõned soovitused:
Vaata tagasi, mitte edasi
Leia hetk, et pidada endaga sisedialoogi ja mõelda: mis oli viimane raamat, mis sind täienisti endasse haaras? Oli see loo ülesehitus või suutsid samastuda tegelasega? Pakkus see põnevust või enesearengumomenti? Otsi midagi sarnast. Vaata üle, kas varasemalt meeldinud raamatu autoril on veel midagi ilmunud, sest kui sulle meeldis tema stiil juba ühe puhul, on suur tõenäosus, et meeldib ka teis(t)e korral. Lisaks annavad autorid sageli raamatusoovitusi, mida tasub samuti avatud meelega lugemiseks katsetada.
Luba endal alustada ja pooleli jätta
Raamat pole leping. Sa ei pea lugema lõpuni lihtsalt sellepärast, et alustasid. Sirvi ja proovi lugeda. Kui juba algus ei kõneta, jäta rahuliku südamega pooleli. Võid sel viisil tegutseda suisa mitme raamatuga. Oluline on leida see, mis sind praeguses momendis kõnetab, sest vabadus toob tagasi kerguse.
Oluline on leida see, mis sind praeguses momendis kõnetab, sest vabadus toob tagasi kerguse.
Mine lastekirjanduse riiuli jurde (jah, päriselt!)
Sealt võid avastada huumorit ja puhast lugemisrõõmu. Hästi kirjutatud lasteraamatud on lahedamad kui esmapilgul tundub, sest nende autorid on üldjuhul täiskasvanud. Suureks sirgunud inimesed, kes ei ole kaotanud kontakti siiruse ja krutskitega. Nende kirjutatu on küll suunatud lastele, aga sõnavara ja looarendus peidavad endas sageli varjatud sõnumeid ja meeldetuletuskohti, mida ongi tarvis hoopis suureks kasvanud ja liiga realistlikus maailmas viibivale täiskasvanule.
Katseta erinevate žanritega
Pole olemas õiget valdkonda, autorit või „väärtkirjandust“. Loeb see, mis haarab sind kaasa, toob muige näole või paneb mõtlema. Kui see on koomiks, anekdoodiraamat või kas või noortekana sildistatud vampiirifantantaasia, aga köidab sind, siis see ongi raamat, mida peaksid lubama endale lugemistakistuse ületamiseks.
- Küsi soovitusi inimeselt, kelle maitse sinu omast erineb
Vahel paneb just uudne trükis asjad liikuma. Võid endale täiesti võõrasse žanri sukeldudes avastada, et loed tähelepanelikumalt, sest see formaat on nii uus. See ei pruugi olla miski, mille oleksid ise leidnud, aga kui juba võimaluse andsid, liigud kaasa ja võid leida end süvenenult üha edasi lugemas.
Mis iganes etapis hetkel oled, on hea endale meelde tuletada, et lugemine iseenesest pole eesmärk. Kui ükski raamat täismahus ei kõneta, vajadki ehk lugemisest pisukest puhkust. Kui aeg on õige, küllap jõuad taas ühe kaasahaarava leheküljeni, millest kasvab välja kogu peatüki lugemine, mis viibki tagasi lugemise nautimiseni. Miljonid raamatusõbrad üle maailma on igatahes oma kogemuslugudes raporteerinud, et lugemisseisak on ajutise iseloomuga ja varem või hiljem satub kätte täpselt see õige teos, mida pole võimalik käest panna.
LUGEMINE ON LAHE!
