Meeldetuletus uueks aastaks: me oleme ise enda õnne sepad
Kas saab ette ennustada, et homme kell viis kohtad kaubanduskeskuse ees pruunisilmset hobusel printsi? Liisa Lepp, kes taro kaarte paneb, muigab, et päris nii need asjad ei käi. Võib küll ette näha võimalust armusuheteks, aga määravaks saavad alati meie enda mõtteviis, käitumine ja otsused. Nii oleme ise oma õnne sepad.
Elu toob ette kogemused, aga valikud teeme ise
Liisa tõdeb, et taro kaartide panemine on tal ilmselt veres ja selle „saatuse“ vastu ta ei ole saanud – vanaemagi tegeles juba energiatööga. „Mõtlesin, et ei hakka kunagi kaarte panema, aga kuidagi läks ikka nii, et alguses lihtsalt huvi pärast, siis keerulistel perioodidel, et kasvõi sisetundele kinnitust saada…“ Ta märgib, et siiski ei ole tal kunagi õnnestunud kohata kedagi sellist, kelle saatus oleks sajaprotsendiliselt ette määratud. Isegi kui tahaks vastutust enda pealt ära veeretada, on tõsiasi, et oleme ise oma saatuse sepad. Kui tajud, et elu pole päris selline nagu sooviks, on see märk, et tuleb endal kratist kinni võtta ja tegutseda. Keegi teine seda meie eest teha ei saa.
Kui tajud, et elu pole päris selline nagu sooviks, on see märk, et tuleb endal kratist kinni võtta ja tegutseda. Keegi teine seda meie eest teha ei saa.
Üldiselt jagunevad inimesed kolme gruppi – need, kelle saatus on fikseeritud, sellised, kellel on täiesti enda luua ja vahepealsed. „Mina olen vahepealne vairant. Olen pidanud oma õppetunnid läbi tegema, aga on ka palju asju, mida saan ise muuta ja mõjutada. Elu toob ette kogemused, aga on ka vaba ruumi,“ selgitab ta.
Saatus… see pole päris see, et tähtedesse on kirjutatud, et homme sööd kapsasuppi, vaid pigem on tegu õppetunniga, mida elus peab läbima. Näiteks, et sinu elu eesmärk on õppida ennast armastama. See on fikseeritud, aga kuidas sa seda tajud ja õpid, on sinu enda kätes. Ja kui sa oma eesmärgist aru ei saa ja sellest kõrvale triivid, võtab elu aina rangemad meetmed, et sulle näidata, et ennast on vaja väärtustada.
Kuidas? Näiteks kipud enda kõrvale leidma inimesi, kes sind sugugi ei hinda. Sõprussuhetes annad endast kogu aeg välja, aga vastu midagi ei saa. Nii suunab elu sind mõttele, et pead hakkama enda eest seisma ja midagi tegema midagi, et asjad läheksid paremaks. Siin on ohukoht ohvriroll – mõni inimene hädaldab kogu aeg, et elu aina peksab teda. Peaks hoopis märkama, et kui mingi asi kordub, on see muster, millest on vaja läbi murda. Teha midagi teisiti, siis hakkavad asjad ka muutuma.
Lõpptulemus ei ole kivisse raiutud
Liisa sõnul ei saa kaardid või keegi teine sulle öelda, et nüüd peab tegema nii või teisiti. Pigem on need abimehed, mis annavad nõuandeid, kuidas võiks elu paremaks muuta. „Kaardid näitavad, milliseid mõjusid sa võid kogeda, kuid ei ütle, et lõpptulemus on kivisse raiutud.“ Nii on näiteks võimatu, et kaardid ütlevad, et homme kell viis kohtad kaubanduskeskuse ees pruunisilmset hobusel printsi. Võib näidata võimalust armusuhteks, aga see, kuidas sa sellesse suhtud ja käitud, määrab, kas suhe areneb või mitte. Ennustamise puhul ei ole ka kindlat tulevikku. Kaardid peegeldavad sinu praegust energiat ja annavad vihjeid, kuhu see võib liikuda, kui oma teekonda samamoodi jätkad. Kui muudad oma mõtteviisi, käitumist või otsuseid, võib ka tulevik muutuda.
Näiteks suhete puhul – selge on see, et vägivaldsetes suhetes ei ole muud varianti kui lahkuda kiiresti ja kaugele, ent kui on väiksemad tülid, mis teevad tuska, on igaühe kätes suhe kasvõi nullist uuesti üles ehitada. „Kaardid on soovitanud ka teraapiasse minna!“
Isegi kui need näitavad, et suhe on läbi, on see ju siiski inimese enda valik – ta ei pea suhet lõpetama. On võimalusi, kuidas see paremaks teha.
Muidugi ei pea kaarte vaatama, et aru saada, et miski on valesti. Kõige lihtsam märguanne on sisetunne, et asjad ei lähe nii nagu peaks. Seda peaks kuulama, sest see on meie elu suurim teejuht.
Tõsi, oma elu muutmine tekitabki hirmu. Aga keegi teine sind seejuures aidata ei saa, ise pead endas jõu kokku võtma. Kui tunned end olevat keerulises olukorras, soovitab Liisa end esmalt tasakaalu saada ja mitte tegutseda emotsiooni pealt. Tee tegevusi, mis aitavad sul rahuneda ja selgelt mõelda, näiteks looduses jalutamine, hobid, vestlus hea sõbrannaga, keda usaldad või sootuks psühholoogiga. Kui oled tasakaalus, tekib ka suurem julgus. „See nõuab aga tugevat tahtejõudu. Vahel ei olda lihtsalt muutuseks valmis, aga seni ei saa ka kätte elu õppetundi.“
