ANNELI AUSAD MÕTTED I Kas oma kaaslast muuta on okei?
Igipõline küsimus, millega me kõik mingil hetkel oma elust ühel või teisel viisil kokku puutume on: kuidas saaksin teist inimest muuta? Ja ometi mõistame ilmselgelt kõik, et tegelikult mitte kuidagi. Teist inimest pole võimalik muuta, kui ta seda ei soovi.
Teist inimest pole võimalik muuta, kui ta seda ei soovi.
Olen liige ühes naistele mõeldud grupis, kus õrnema soo esindajad jagavad oma muresid, rõõme või küsivad niisama nõu teemadel, mis kellelegi parasjagu hingelähedane on. Grupp on iseenesest väga asjalik ja kindlasti ka vajalik. Paljudel meist pole ehk teist kohta kuhu mure või rõõmuga pöörduda ning kuna liikmeid on seal üle saja tuhande, siis võid olla kindel, et sa ei jää kunagi üksinda. Aegajalt on sealgi grupis ette tulnud teema, kus üks pooltest alustab kirjutamist, et mul on väga hea kaaslane, aga… Millele järgneb siis selgitus, miks see teine pool siis ikkagi ideaalne ei ole ja mida teise juures muuta soovitakse. Kui õige on aga oma kaaslast muutma hakata ja kas keegi meist üldse on ideaalne?
Olgu, eks suuresti oleneb see ka sellest, mida täpsemalt muuta soovitakse. Kui kaaslane näiteks pidevalt musta nõud kraanikaussi “unustab” ja sinul juba villand teise järel koristamisest on, siis selleks tuleks rahulikult rääkida. Mitte süüdistada ega karjuda, vaid just nimelt rahulikult rääkida. Alustada näiteks sellest, mis tundeid tekitab sinus, kui kööki sisenedes vaatavad sealt taaskord vastu kellegi teise mustad nõud. Rääkida, et ka sinu aeg on väärtuslik ja sa ei soovi seda kulutada kellegi tagant koristamisele. Leida omavahel kompromiss, mis sobiks mõlemale poolele. Tasuks aga enne mõelda ka sellele, et kui sina ise oled puhtusefriik ja teine pool mitte nii väga, kas need mustad nõud seal kraanikausis ikka on niivõrd olulised? Kas ma tahan oma partnerist aru saada või teda lihtsalt kontrollida? Kõigepealt peaks üritama teist poolt mõista. Pole mõtet riielda asjade üle, mis tegelikult suhet kuidagi ei ohusta.
Aga kui kaaslase juures soovitakse muuta tema mingit iseloomuomadust, sõprusringkonda, harjumust, riietumisstiili vms? Tekib küsimus, et miks sa seda muuta soovid? Sa oled võtnud endale kaaslase sellisena nagu ta on. Ta on sulle sümpatiseerinud ja sa oled olnud temast võlutud. Sa oled tundnud, et sobite omavahel kokku ning viinud suhte järgmisele tasandile. Ja siis ühel hetkel soovid teda muuta? Miks?
Terapeutide sõnul tuleneb soov teist inimest muuta väga erinevatest asjadest, alustades iseenda edevusega, sellega, et ollakse enesega kriisis või ei olda iseendaga rahul ja lõpetades sooviga oma kaaslasele vaid parimat tahta ja tema eest hoolitseda. Üldiselt peetakse soovi teist inimest muuta normaalseks ja mööduvaks. Kui see soov on aga pidevalt olemas ning hakkab suhet kontrollima, võib see ajapikku kujuneda suureks probleemiks. Halvimal juhul võib soov teist muuta, muutuda lausa kinnisideeks. Suhe, kus mõlemat poolt väärtustatakse, armastatakse ja teisest siiralt hoolitakse, on harva selline, kus soov teist osapoolt muuta, kujuneks suureks komistuskiviks.
Kui palju peaks aga teise soovidele järele andma? Kui suhtes on kõik hästi ning palve ei tundu olevat ülekohtune või selline, millega teine pool absoluutselt nõus ei ole, võiks kaaluda sellega nõustumist. Õnnelikus suhtes tehakse järeleandmisi mõlemas suunas. Kui palved on aga sellised, mille tõttu peaks teine inimene muutma oma iseloomuomadusi, sõprusringkonda või teisi tema jaoks olulisi tegevusi, siis tasuks hoolikalt kaaluda, kas palvega ikka peaks nõustuma. Näiteks, kui üks pooltest on vaiksem ja veedab õhtuid pigem kodus, ei saa teine nõuda, et esimene hakkaks seltskonnaliblikaks. Jah, siinkohal saab teha kompromissi. Näiteks, et üks õhtu ollakse kodus ja teine veedetakse sõpradega, aga sellisel juhul peaksid mõlemad pooled ennast ka mugavalt tundma. Tundma, et neid on kuulatud ja nende soovidega arvestatud. Vastu tahtmist ei tasu ennast muutma hakata. Tavaliselt toob see vaid hetkelise rahu, kuid pinna all olevad probleemid või kaaslase sobimatus, ei kao kusagile ära. Suure tõenäosusega muutuvad ka palved aina suuremaks ja suuremaks.
Õnnelikus suhtes tehakse järeleandmisi mõlemas suunas.
Oma partnerile võib alati esitada soove ning rääkida sellest, mis sind kaaslase juures häirib, seejärel peaks aga kaaslane ise edasi mõelda, kuidas ta sinu palvetele reageerib. Samuti peaks lähenema mõistlikult ning rahulikult. Ilma, et tekitaksid teises tunde, et ta ei kõlba sulle sellisena nagu ta on. Ka tasuks korraks heita pilk peeglisse ning mõelda selle peale, miks soovid teist poolt muuta. Ennekõike aga küsi endalt: kas olete suhtes ülemus ja alluv või kaks võrdset täiskasvanut inimest?
Ennekõike aga küsi endalt: kas olete suhtes ülemus ja alluv või kaks võrdset täiskasvanut inimest?
