Kreet Rosin-Pindmaa: kuigi maailm võib olla keeruline ja kaootiline, on armastus alati olemas

Äsja ilmus Kreet Rosin-Pindmaa kolmas luulekogu “Puudutades südant”. Luulekogu käsitleb armastust, pühendumist, kirge ja elu erinevaid kihte, pakkudes lugejale võimalust sukelduda oma sisemaailmas tavapärasest veelgi sügavamale.

Luuletused on mõeldud kandma sõnumit teistele inimestele

Luulekogu kaaned on samblarohelise kattega. Kreet räägib, et sai kujunduse jaoks inspiratsiooni loodusest, eriti kodu akna all olevast linnupesakastist – esikaanel olev ümar ava sümboliseerib “uute poegade koorumist luulemunadest”.

“Mitu aastat enne minu esimese luulekogu ilmumist, kui Mai-Agate Väljataga avastas, et ma olen kirjutanud luuletusi sahtlisse, ütles ta mulle, et luuletused ei kuulu nende kirjapanijale ning kõik sügavamõttelised luuleread on ette nähtud sõnumit kandma teistele inimestele, puudutamaks hingekeeli ja avamaks südameust,” sõnab Kreet.

Luuletused ei kuulu nende kirjapanijale ning kõik sügavamõttelised luuleread on ette nähtud sõnumit kandma teistele inimestele, puudutamaks hingekeeli ja avamaks südameust. – Mai-Agate Väljataga

Ta kirjeldab, et luulekogus olevad luuletused on tulnud tema juurde erinevates elusituatsioonides läbi mitme aasta, kellaaega küsimata. Mõned on tulnud öösiti tugeva voona ja seeläbi teda oma tulekuga üles äratanud. Mõned luuletused on saabunud vahetult pärast mingi uudise kuulmist, huvitava vaatenurgaga kohtumist või küsitava väärtusega käitumise nägemist. Päris arvestatav hulk on tulnud aga jalutades mererannal piki veepiiri – nii et napilt varbad kuivaks jäävad. Samuti rabajärves ujudes ning olukordades, kus meri on mõõna tõttu tugevalt taandunud ning naisel on õnnestunud kõndida pinnasel, mis äsja on olnud merepõhjaks. Sellistel puhkudel on ta tajunud võimsate veemasside jälje mõju loomingulistele puhangutele.

Ta lisab, et ilmselt mängib mõningate luuletuste juures rolli see, et ta igapäevaselt tegutseb terapeudina. Kuna terapeudid ei tohi anda nõu, siis mõned tema sisse jäänud ütlemata nõuanded on leidnud väljundi luuleridades.

”Kustkohast sul need luuletused ja laulud pidevalt tulevad?”

Küsimust “kustkohast sul need luuletused ja laulud pidevalt tulevad?” on Kreet oma emalt pärast ta esimese luulekogu ilmumist aastate jooksul korduvalt kuulnud. Ta tõdeb, et ega ta emale toona midagi väga asjalikku ei osanud vastata. Lihtsalt ühmas: “Eks sealt samast, kust mulle tulid kooli ajal matemaatika ülesannete lahenduskäigud”.
Keskkoolis õppis Kreet reaalklassis ning lisaks tavaprogrammi kuuluvatele tundidele osales ka fakultatiivse matemaatika tundides, mille raskusaste oli oluliselt keerukam – andis täitsa pusida. Ta tõdeb, et mõnikord ta ei suutnudki päeva jooksul lahendust leida ning läks magama küsimusega: ”Kuidas seda ülesannet lahendada?” Tihtipeale oli hommikul ärgates lahenduskäik müstilisel moel teada.

Alles hulk aastaid hiljem, kui ta oli asunud dr Rene Bürklandi juhendamisel Hiina meditsiini õppima, sai ta selle müstika osas veidike selgust. Hiina meditsiini teooria kohaselt eeldusel, et sul maksa kanalis liigub energia tasakaalustatult ja sa n-ö magad öö otsa lahendust vajava olukorra otsas, on sul suure tõenäosusega hommikuks lahendus olemas. Seda kinnitab ka ütlus “hommik on õhtust targem”.

Hiina meditsiini teoorias tuuakse välja alusarusaam, mille kohaselt on kõik omavahel seotud. Loomingulisust seostatakse vee-elemendiga, mille tasakaalutus käitumuslikul tasandil võib lisaks paljudele muudele sümptomitele väljenduda suutmatusena saada kontakti oma loomingulise potentsiaaliga. Vee-elementi on võimalik tasakaalustada mitmel erineval moel, sh veeprotseduuridega. ”Võin üsna julgelt püstitada hüpoteesi, et seitse esimest eluaastat Hiiumaal, kooliajal Pärnu rannarajoonis elamine ning täiskasvanuna igal võimalikul hetkel mere ääres jalutamine on mõjutanud minu loomingulise potentsiaali väljendumist,” usub Kreet.

Veelgi suurem selgus kooliajal kogetud müstika osas saabus naisele lugedes „Söö, palveta, armasta“ autori Elizabeth Gilberti raamatut „Suur võluvägi“. Selles teoses räägib ta Ameerika luuletaja Ruth Stone´i kogemusest, kes oli kuulnud mõne luuletuse lähenemist kappava hobuse sööstmisena ning seejärel kogenud luuletuse läbiminekut iseendast. Kui Ruth ei olnud piisavalt kiire luuletuse kirjapanekuga, vuhises luuletus minema. Lisaks sellele toob Gilbert seal samas välja Vana-Kreekast pärit väljendi eudaimonia, mis tähistab ülimat inimlikku õnne ning jumalike loominguliste kaitsevaimude hoole all olemist. Nii kreeklastel kui ka roomlastel olevat olnud suur usk välisesse loomevaimu, keda nimetati geeniuseks. Kui keegi sai hakkama millegi erakordsega – olgu siis teaduses, kunstis, spordis või mujal –, öeldi, et geenius on selle inimese juures teda aitamas.

Sellest lähtuvalt on Kreet edaspidi oma ema küsimustele luuletuste päritolu osas vastanud: „Eudaimonia käis külas.“ Sarnaselt Ruth Stone´ile, kes tajus luuletuse lähenemist, tekib ka tal luuletuse saabumise eel spetsiifiline aisting – ta ise ei oska seda nimetada muud moodi kui et „munas kana tunne“. Kreeda abikaasa kuuleb üsna sageli palvet: „Kallis, muna tahab tulla – palun too mulle paber ja pliiats.“

Loomeprotsessid tihedalt soetud päritoluga

Kooliajal mahtus aegajalt tema tihedasse päevakavva lisaks matemaatika õpikute uurimisele ning matemaatika- ja füüsikaolümpiaadidel osalemistele ka luuletuste lugemist. Loomulikult luges ta Lydia Koidula loomingut, kuna talle oli räägitud, et ta on talle ema poolt sugulane. Täpsemalt, Koidula vanavanavanaisa Jüri Kuldkepp on Kreeda ja tema õdede vanavanavanavanavanavanaisa. Hiljuti ütles Kreeda ema: “Nüüd ma saan rohkem aru, kust kohast sul need luuletused ja laulud tulevad.” Põhjus selle südantsoojendava ütluse taga peitub saates “Sinu uus sugulane”, mida ta ema 14. oktoobril juhuslikult vaatas. Selles saates uuriti Annely Peebo sugulusseoseid meie Jüri Kuldkepi, Lydia Koidula, Johann Voldemar Jannseni, Roman Toi, Mart Saare ja Paavo Järviga. Samuti piiskop Platoniga, kes oli esimene eesti rahvusest õigeusu piiskop ja on ühtlasi esimene kristlikuks pühakuks kuulutatud eestlane. Mainitud saade aitas emal mõista, kuidas päritolu ja sugulusseosed on mõjutanud Kreeda loomeprotsesse ning sellest tulenevaid luuletusi ja laule.

Luulekogu lõpus on laulunoodid – mõnedest luuletustest on mingi aja möödudes saanud laulud – sh “Juurte juurde”, “Mitte kusagil mujal”, “Südamesillal”. Kuid mõned on kohe alguses tulnud lauluna – sealhulgas “Armastusest piisab”, “Jõulud südames”, “Koos Linnuteeloos”, “Voogab laineid”, “Minu koduks on sinine planeet”. Nendest nootidest eespool on mõningate Kreeda luuletuste võõrkeelsed tõlked. Neist kolm on inglise keeles, üks prantsuse keeles, üks saksa keeles ning kolm võrukeelsena. “Mul endal on olnud huvitav jälgida, kuidas need tõlked on minu juurde jõudnud pealtnäha juhuslikul moel,” ütleb ta.

Kreet usub, et armastusluule lugemine aitab meil jõuda hoomamiseni, et armastus on jõud, mis ühendab meid kõiki, ja et see on tee sisemise rahu poole, mis omakorda on eeldus välise rahu ilmnemisele. See annab meile võimaluse mõista, et kuigi maailm võib olla keeruline ja kaootiline, on armastus alati olemas, valgustades meie teekonda.

Armastusluule lugemine aitab meil jõuda hoomamiseni, et armastus on jõud, mis ühendab meid kõiki, ja et see on tee sisemise rahu poole, mis omakorda on eeldus välise rahu ilmnemisele.

Ta loodab, et iga lugeja leiab tema luulekogust “Puudutades südant” vähemalt ühe luuletuse, mis teeb hingele pai või puudutab südant.