ANNELI AUSAD MÕTTED I Üks väikene heategu võib päästa kellegi elu

Mis võiks peale suvepuhkust olla veel toredam, kui esimene koolipäev, mil kohtutakse taas oma sõpradega, jagatakse muljeid möödunud suve kohta ja minnakse üheskoos vastu algavale õppeaastale? Kõik pole aga alati nii must ja valge. Ühel ilusal augustikuisel õhtul tabas ühte soome perekonda suur lein. 15-aastane Olivia oli koolikiusamise pärast teinud enesetapu.

Oma lapse kaotus on ühe vanema jaoks väga valus löök, kuid veelgi valusamaks muudab selle teadmine, et su oma laps kannatas koolikiusamise all ja lahkus siit maailmast enda käe läbi. Kui viimase piirini oli see väike hing viidud, et ta tegi sellise otsuse? Mis eelnes kõigele sellele?

Kuni kuuenda klassini elas Olivia täiesti tavalist elu. Tema elus oli sõpru, naeru ja elu oli täis unistusi tulevikust. Aasta hiljem, seitsmendas klassis, muutus kõik. Olivia jäi klassis tahaplaanile ja vanad sõbrad hülgasid ta. Teda kiusati igapäevaselt nii koolis, vabal ajal kui ka sotsiaalmeedias. Olivia ei tahtnud ennast muuta, tema sooviks oli, et teda aktsepteeritaks sellisena nagu ta on. Ta lootis, et leiab endale sõbra, kes ei tahaks teda muuta. Kõigest lootuseks see jäigi.

Oliviat tõmmati juustest, talt üritati varastada astmarohtusid, ta sai iga päev tapmisähvardusi… Kõik see pani noore neiu nutma ja küsima endalt, et mis tal ometi viga on. Koolikiusamine kestis kokku üle kahe aasta ning ühel hetkel oli Olivia jaoks seda kõike liiga palju ja ta võttis endalt elu. Ta ei näinud enam muud väljapääsu.

Kuigi see oli suur šokk paljudele inimestele, siis näiteks mina ei arva, et nende kiusajate elu oluliselt muutuks. Jah, ilmselt said ka nemad vapustuse osaliseks ja nägid, milleni võib viia kiusamine, aga nende elu läheb edasi. Aasta pärast ei mäletagi nad enam seda vahejuhtumit ja viie aasta pärast kiusavad nad kas ülikoolis või kuskil mujal kedagi teist. Kiusaja on kiusaja. Oliviat aga enam ei ole. Ühel emal ja ühel isal ei ole enam tütart. Nende elu on igaveseks muutunud. Ja last tagasi ei too enam miski.

Kuigi see oli suur šokk paljudele inimestele, siis näiteks mina ei arva, et nende kiusajate elu oluliselt muutuks. Jah, ilmselt said ka nemad vapustuse osaliseks ja nägid, milleni võib viia kiusamine, aga nende elu läheb edasi.

Ka mind on koolis kiusatud. Sellest on möödas nii mitmeid aastaid, et ma ei mäleta enam miks ja kuidas kõik alguse sai. Ju siis oli ühe teatud klassivenna arvates tore klassiõde hammaste vahele võtta. Mind on mõnitatud, mu üle naerdud, hüüdnimedega nimetatud… Ja seda kõike mille eest? Sest üks noor mehehakatis tahtis näidata oma võimu? Ja kas saaksingi teda peale kõike seda nimetada meheks? Mehed ei kiusa, mehed kaitsevad ja aitavad endast nõrgemaid. Mehed seisavad ülekohtu vastu. Alati ja igas olukorras.

Ka minu elus on olnud neid päevi, kus ma pole tahtnud kooli minna. On olnud neid päevi, kus olen mõelnud, et oleks palju kergem, kui mind ei oleks. Rääkisin kiusamisest klassijuhatajale. Mis sellest muutus? Midagi! Mind jäeti heal juhul paariks päevaks rahule ja siis hakkas kõik otsast peale. Mäletan ühte päeva, kus üks klassivendadest küsis teistelt, et kes tahaks anda Annelile peksa ja enamus klassivendadest tõstsid käe. Peksa? Mille eest? Selle eest, et ma olemas olen ja teiega ühist õhku hingan? Andke mulle andeks! Oleks see midagi muutnud, kui ma poleks seda õhku hinganud?

Enamus nendest klassivendadest on tänaseks saanud lapsevanemad. Kellel on kodus kasvamaks üks ja kellel lausa mitu last. Ma südamest loodan, et teie lapsed kunagi kellegi hammaste vahele ei satu. Ja et ka teie olete kiusamisest välja kasvanud. Ma tõesti loodan.

Mina tulin kõigest sellest elusana välja. Kas kõik need aastad muutsid mind? Kindlasti muutsid. Ma ei talu kiusamist ja kui peaksin täna seda pealt nägema, siis läheksin vahele.

Ma väga tahaksin loota, et minu kirjatükk paneb kasvõi ühegi kiusaja mõtlema ja oma elus muudatusi tegema. Väikestest tegudest saavad alguse suured. Ole suure südamega ja aita abivajajat. Sinu väike heategu või kellegi aktsepteerimine sellisena nagu ta on, võib päästa kellegi elu. See võib päästa kellegi tütre või kellegi poja. Ühe perekonna.

Ma väga tahaksin loota, et minu kirjatükk paneb kasvõi ühegi kiusaja mõtlema ja oma elus muudatusi tegema. Väikestest tegudest saavad alguse suured. Ole suure südamega ja aita abivajajat. Sinu väike heategu või kellegi aktsepteerimine sellisena nagu ta on, võib päästa kellegi elu.