KUULA RAADIO 2 SAADET “R2 PULSS” I Joogaõpetaja Silja Siller: kui sa annad joogale käe, siis ta võtab kogu keha

Joogaõpetaja Silja Siller rääkis Robin Juhkentalile Raadio 2 saates „R2 Pulss“ antud intervjuus, et kui inimesed tunnevad ebamugavust või on sattunud kriisi, hakkavad nad otsima midagi, mis teeks olemise paremaks. Tihtipeale jõutakse sedasi jooga juurde. Kellele aga tegelikult jooga mõeldud on ning kuidas üks joogatund välja näeb?

Silja räägib, et kui inimestel on kõik hästi, siis nad muutuseid otsima ei kipu. Kui aga satutakse kriisi või millegipärast on ebamugav olla, siis hakatakse otsima midagi, mis teeks olemise paremaks  – seepärast sageli kriisis olles jõuavadki inimesed kuskile välja. Jooga on üks neist asjadest kuhu lõpuks välja jõutakse. Silja lisab, et jooga on mõeldud kõigile, see ei küsi vanust ega sugu. „Mul on olnud joogamatil inimesi, kellel on olnud käsil abielukriis ja nad on selle joogamatil ära lahendanud. On olnud ka neid, kellel on väga hea olla, aga nad tahavad midagi veelgi ülevamat ja on ka neid, kes käivad joogas trenni pärast. Lisaks on ka inimesi, kellel on vaja nii vaimsetest kui ka füüsilistest asjast lahti saada, näiteks seljavalud ja muud asjad,“ selgitab ta ja lisab, et kui ka sügiskaamos kimbutama kipub, siis sellegi vastu aitab jooga. „Joogas käivad väga erinevad inimesed, väga erinevatel põhjustel. Jooga on selline asi, et kui sa annad sellele käe, siis ta võtab kogu keha.“

Silja lükkas saates ümber ka levinumad müüdid jooga kohta.

Müüt number üks: jooga jaoks peab olema hästi painduv

Silja tõdeb, et joogas peab tõepoolest hästi painduv olema, aga see paindlikkus peaks olema kahe kõrva vahel. Ta toob näitena välja puud, mis tuule käes kõiguvad. Need puud, mis kõiguvad tuulega kaasa, katki ei lähe. Need aga, mis paindlikud ei ole ja kaasa ei kõigu, on esimese tormiga katki. Ka inimestel kipub olema samamoodi. „Kõige suurem koht, kus peab paindlikkus olema, on kahe kõrva vahel. See, kas sa paindud oma kehas, on treenitav. Selleks aga, et sinna joogamatile jõuda, peab sul olema mingisugune paindlikkus kahe kõrva vahel.“

Müüt number kaks: jooga on kallis

Silja lausub, et kui sedasi vaadata, siis mis tänapäeval kallis ei oleks? „Tegelikult ei ole jooga kallis. Sul on kodus vaja ruumi umbes 1,80 x 1,60 meetrit. Arvan, et igal inimesel nii palju ruumi kodus leidub ja muud polegi vaja. Kui sa ei taha teha füüsilist joogat, siis võib ka jalutama minna. Mõelda ja märgata oma mõtteid – see on ka jooga,“ sõnab ta ja selgitab, et jooga ei ole ainult füüsiline liikumine, vaid ka see, mis toimub kahe kõrva vahel ehk meie mõtted. „Jooga on see, kuidas sa hingad, kuidas sa iseendast ja maailmast mõtled, see on sinu filosoofia, elufilosoofia, sinu väärtused. Tundub see siis kallis? Jooga on tegelikult nagu elu. Ta ei pea olema ainult üks või teine. Sa ei pea elus ka tegema ainult üht või teist, sa võid kõike teha. Joogas on täpselt samamoodi – sa võid kõike teha, kõik kuulub sinna alla. Jooga on klassikaliselt 8-astmeline filosoofia, mis algab sellest, kuidas sa elusse ja iseendasse suhtud, alles siis tuleb liikumine, hingamine, meditatsioon ja kõik sellised asjad. Alustada saab aga lihtsalt ka sellest, et lähed välja, vaatad loodust ja hingad, see on tasuta.“

Müüt number kolm: jooga on igav

Silja tõdeb, et mõni joogastiil on väga aeglane ning rahulik ja osadel inimestel on seda vaja. Seda eriti siis, kui see inimene on igapäevaselt nagu tulesäde, koguaeg tormab ja rahmeldab ringi. „Tema jaoks on seda rahulikkust vaja. On ka sellised joogad, kus saad endale higimulli otsaette ja tunned, et oled nagu täielik tippsportlane. Samuti on ka vahepealseid joogasid. Seega tegelikult nagu on erinevaid inimesi, on ka erinevaid joogastiile, tuleb lihtsalt leida endale õige õpetaja,“ räägib ta ja lisab, et õige joogaõpetaja valimine on nagu hea sõbra valimine. Alguses suhtled, käid tunde proovimas ja vaatad, kas selle õpetaja filosoofia ühtib sinu omaga. Alustada tuleb aga küsimusega, et mida sa tegelikult joogast üldse soovid. „Kui sa sellele küsimusele vastata oskad, siis oskad ka juba õiget stiili leida ning siis valid õpetajate vahel. Jooga võib olla igav neile, kes leiavad vale stiili. Tegelikult arvan, et jooga võib olla nii äge, et iga kord kui esmaspäeva hommikul ärkad, siis juba ootad joogatundi ja plaksutad käsi.“

Müüt number neli: jooga on religioon

Silja lausub, et jooga ei ole kindlasti religioon. Joogal on küll oma filosoofia, aga see ei tähenda tema sõnul seda, et joogamatile astudes, muutud taimetoitlaseks või hakkad imelikke häälitsusi tegema. „Võibolla tõesti juhtub sageli inimestega nii, et kui nad joogat teevad, siis ühel hetkel tunnevad, et tahaks teistmoodi toituda või midagi oma elus muuta. Seda aga mitte seetõttu, et jooga „käsib ja keelab“, vaid vastupidi – see on selleks, et inimene tunneks end oma kehas paremini ja tahab mingeid muutuseid.“

Müüt number viis: joogast tantrani on lühike maa

Silja tõdeb, et eks see on nagu kõige muuga – kui tahad midagi müüa, siis seks ja krimi pidavat kõige paremini müüma. See ei käi aga joogaga kaasas ning klassikaline jooga ja tantra on tema sõnul väga erinevad asjad.

Milline näeb välja üks joogatund?

Silja selgitab, et see sõltub väga palju sellest, millist joogastiili inimene praktiseerib. Tema teeb näiteks hot joogat, mis tähendab seda, et tundi tulles on ruum umbes 38 kraadi soe ja sisse tulles tunned, et on palav. Ta toob selgitusena välja selle, et praegusel aastaajal on jahe ja selleks, et oleks soe, peab riide panema. Kui hakkame ennast liigutama, siis keha on alguses kange, meil on raske ennast liigutada ning võivad tekkida vigastused. Soojas ruumis on keha aga juba soe ning liigesed liiguvad kergemini. „Teine asi on see, et paljudele lihtsalt meeldib soojas. See hea enesetunne, kui väljas on külm ja sees on soe. Paljudele meeldib, et sa ka higistad trennis.  Kolmas asi on see, et sa pead olema natuke kardivaskulaarne, mis on selline vastupidavuse element ja pead rohkem keskenduma oma hingamisele. Kui sa ei hinga koguaeg ega pööra tähelepanu oma hingamisele, siis võib juhtuda, et läheb väga palavaks, seega see joogatund on väga hea,“ räägib ta hot jooga kohta lähemalt.

Silja lausub, et mõnes joogatunnis ollakse püsti, mõnes aga istutakse – väga palju oleneb sellest, mis on tunni eesmärgiks. Ta toob välja, et kui tund toimub tavalises saalis, siis kõigepealt hakatakse ennast soojaks tegema. Selleks tehakse tasakaaluharjutusi, jalgadele harjutusi ning erinevaid seismisharjutusi. Need on vajalikud meele fookusesse viimiseks. „Võibolla teeme seal ka palju kätekõverdusi. Kui teeme klassikalist päikesetervitust, siis seal sees on kätekõverduselemendid ehk me paneme liikuma sinu lülisamba, õlavöötme ja ka puusavöötme. Lõpuks, kui oled nii ära liigutatud, et sinu keha on natuke väsinud, siis paneme su šavaasse, milleks on puhkava naise asend ja seal sa siis oled 5-10 minutit, lased oma meeltel ja kehal puhata. Seal võib igasuguseid huvitavaid asju juhtuda sinu sees,“ selgitab ta.

Millest alustada?

Silja räägib, et kõigil inimestel on erinevad eesmärgid, soovid, vajadused ja kehad. Hot jooga näiteks sobib tema sõnul neile, kes ei ole ehk väga painduvad. Kui tunned, et oled väga stressis, siis tasuks eelistada rahulikku joogat, näiteks yin või nidra jooga. „Kui oled selline tüüp, kes mõtleb, et väga ei viitsi, siis mine sellisesse joogasse, kus pead rohkem tegema. Tegelikult seda energiat on vaja meile sisse tekitada –  mida rohkem sa istud, seda rohkem sa närbud ja seda vähem sa midagi teed. Seega see sõltub hästi palju sellest, mida sa vajad ja see, mida sa vajad, ei ole alati see, mida sa tahad. Teinekord on nii, et ma tahan endale saada suurt autot, aga vajad hoopis rahu. Seega see, mida me tahame, ei pruugi olla alati see, mida me oma meeles ja vaimus vajame. Soovitan tegelikult proovida ära kõik erinevad stiilid, alustada võibolla füüsilisemast ja lõpuks jõuda rahulikumani ning vaadata, mis tegelikult meeldib.“

KUULA RAADIO 2 INTERVJUUD!