40-PÄEVANE MEDITEERIMISE VÄLJAKUTSE I 40 päeva mediteeritud, mis on Hedi Kuke muljed?

Hedi Kuke 40-päevane mediteerimise väljakutse on nüüdseks läbi saanud. Ta kinnitab, et jätkab mediteerimisega ka edaspidi.

Tee kulges tõusude ja mõõnadega

Hedi tunnistab, et lähenes väljakutsele kerge skeptisismiga ning proovis hoiduda pseudovaimsusest ja ebasiirast võltspositiivsusest, mis tihti esoteerilisi ja vaimseid praktikaid saadavad ning vaadata mediteerimist kui praktilist elu osa.

“Minu tee oli mõõnade ja tõusudega, sest esimese asjana ei oodanud ma ette näha seda kui raske on muude tegemiste kõrvalt leida aega mediteerimiseks. Rööprähklemine sai ka kõige suuremaks komistuskiviks minu teel, sest mediteerimine tõi väga selgelt üles minu elustiili puudujäägid ning näitas sellega kaasas käivat stressi, närvilisust ja vägagi suurt energiakadu. Samuti tuli üles küsimus, kas ja kui õige on kollektiivne ühiskondlik üliaktiivse elustiili ülistamine tegelikult ning millised tagajärjed sellel nii füüsiliselt kui ka vaimselt võivad olla,” räägib ta.

Kuigi alguses oli väga raske luua aega mediteerimise jaoks, siis nagu ta ühes eelnevas artiklis mainis – selle jaoks pole muud lahendust kui tuleb loominguliselt mõelda ning selle tulemuse juurde ka kangekaelselt jääda. Vaba aega ei anna keegi, see tuleb ise luua.

Mingil hetkel, kui Hedi oli suutnud luua vaba aja, tekkis aga teine probleem – mediteerimisest sai kui graafikusse pandud kohustus. Ta nendib, et selle probleemi lahendus aga sõltub juba inimesest endast ja tema suhtumisest. Kui väljakutse võetakse vastu suhtumisega, et 40 päevaga kaovad kõik probleemid ja iga mediteerimist nähakse kui “linnuke kirja” tegevust, siis loomulikult ei saagi sel olla erilisi tuntavaid tulemusi ning selline suhtumine kvalifitseerub pseudovaimsuse alla.

Mediteerimist tuleb võtta kui elustiili

Hedi kinnitab, et kui soovida näha ja kogeda mediteerimist elu osana, millel on ka reaalseid tulemusi, ei saa seda võtta kui tüütut kohustust, mis loodetavasti kõik probleemid maagiliselt ära kaotab – seda tuleb võtta kui elustiili. Samamoodi nagu ühe korra jooksmas käimine ei paranda tervist, vaid seda teeb järjepidev trenn, on ka mediteerimine miski, mille edukate tulemuste nimel tuleb seda aktiivselt praktiseerida.

Ta tõdeb, et mediteerimine võib tõesti vahel tunduda tüütu, seda eelkõige olukordades kui väsimus ja närvilisus võimust võtavad ning pole mingit tuju sellega tegeleda. Sellised emotsioonid on igati normaalsed ja üks osa tõusudest ja mõõnadest, mis igas eluvaldkonnas esinevad. “Seetõttu soovitan ma läheneda mediteerimisele kui igapäevaelu naturaalsele osale, mitte vaadata seda kui vahendit millegi saavutamiseks ehk lühidalt – meditatsioon on teekond mitte sihtpunkt. Kui võtta mediteerimist kui toitu hingele, siis on ka lähenemine tegevusele produktiivsem,” soovitab ta.

Ka Hedile oli alguses raske näha seda kõike suurema pildina kui vaid 40-päevane väljakutse. Nüüdseks aga on ta kohandanud oma suhtumist natuke teistsuguseks ja peamise asjana purustab müüdi sellest, et tegemist on mingit tüüpi “umbluu maagiaga”, millega tegelemiseks on vaja olla eriliselt esoteeriline inimene.

“Ei, mediteerimine on täiesti loogiline tegevus, mis hõlmab nii füüsilist kui ka psühholoogilist osa ja selles pole mitte midagi müstilist. Samuti pole ka selle tulemused midagi, mida peab “visualiseerima” ja “väljaspool kasti” vaatama,” selgitab ta, et mediteerimine on miski, mis üldistatult rahustab keha ja meelt. See on tegevus, mille eesmärgiks on keskendumine, mõttete selgeks saamine ja selle tagajärjel toimuv meele rahunemine. Mingit maagiat siin pole. Kõik see on täiesti tehtav iga inimese poolt, kes asja natukenegi tõsisemalt võtab, ei vaata seda kui maagilist probleemilahendust, vaid kui midagi, mis aitab igapäevaeluga paremini toime tulla, sest kõik tulemused on otseselt seotud sellega, kui tõsiselt asjaga tegeleda ning mis suhtumise ja eesmärgiga seda on alustatud.

“Mina ise tunnen selget erinevust võrreldes hetkega kui oma teekonda alustasin, sest praeguseks on tõesti tekkinud harjumus ja ka energia suunamine käib teadlikumalt ning mis kõige olulisem – ma tõesti olen rahulikum. Muutused elustiilis on vaikselt võtmas kuju ja minu teekond jätkub. Ütlen siiralt – uskuge mind, te ei kahetse, kui kasvõi proovite luua endale samasugust harjumust. Kaotada pole midagi, kuid saada on palju! Võimalik, et see pole teie cup of tea, kuid võimalik on ka see, et leiate meditatsioonis midagi, mis muudab teie elu!” soovitab Hedi Kukk ka teistel mediteerimist proovida.