EMOTSIONAALSEL VÄGIVALLAL on tõsised tagajärjed

Beverly Engeli kirjutatud ja Pilgrimi kirjastatud raamat “Emotsionaalne ja vaimne vägivald” on kirjutatud Engeli kogemuse põhjal, mille ta on saanud üle 35 aasta töökogemusega emotsionaalse ja vaimse vägivalla ohvritega. Oma kogemuste põhjal on ta kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas bestselleriteks kujunenud “The Emotionally Abusive Relationship” ja “The Emotionally Abused Woman”.

Raamat neile, kellele tehakse vaimselt haiget

Pereterapeut Katrin Saali Saul ütleb, et see on suurepärane raamat, mille ta paigutaks psühholoogiateemalise kohustusliku kirjanduse hulka. See raamat on kõigile neile, kellele tehakse emotsionaalselt ja vaimselt haiget.

Beverly Engel seletab lahti, miks on ennast kehtestada nii raske ja õpetab, kuidas emotsionaalse vägivalla nõiaratast peatada. Aga see raamat annab mõtlemisainet meile kõigile, et ära tunda omaenda käitumismustrites emotsionaalselt vägivaldseid jooni. Visaku esimene kivi see, kes tunneb, et tema on näiteks sellest täiesti puhas, et ta ei karista kunagi kedagi pika vaikimisega.

Emotsionaalne vägivald võib olla kahjustavamgi kui füüsiline

Katrin Saali Saul rõhutab, et nii mitmeski mõttes on emotsionaalne vägivald palju kahjustavam kui füüsiline väärkohtlemine. Nähtavat jälge justkui ei jää. Enamasti aga püsivad emotsionaalse vägivalla armid kauem kui füüsilise löögi korral. Füüsiline vägivald on sageli tsükliline – vägivaldsed episoodid vahelduvad mesinädalate perioodidega täis kahetsust, tähelepanu, hoolimist. Emotsionaalne vägivald aga võib toimuda igapäevaselt ja ilma “puhkuseta”, mis võimaldaks emotsionaalselt vahepeal kosuda.

“Emotsionaalne vägivald on füüsilisest väärkohtlemisest laastavam ka seepärast, et ohvrid kalduvad ise ennast süüdistama. Kui keegi sind lööb, on lihtne näha, et lööja on süüdi, kuid kui sinu vastu pööratud vägivald on salalik – vihjed või väited, et sa oled kole, halb ema või isa, loll või ebakompetentne –, siis võib kergesti juhtuda, et hakkad ennast ka ise süüdistama ning see tekitab tohutu häbi – kuidas ma lasen seda endaga juhtuda, miks ma seda lõpetada ei suuda!” kommenteerib Katrin Saali Saul.

Millised tagajärjed võivad olla emotsionaalsel vägivallal? Avaldame raamatust katkendi.

Tõsised tagajärjed

• Enda vihkamine ja jälestamine. Siia alla käib ka enda ja oma keha suhtes vastikuse tundmine ning tunne, et “ma pole midagi head väärt” – kaasa arvatud armastust, hoolimist, edu või õnne. Selline enese vihkamine võib viia saboteeriva  käitumiseni ning järgmise kategooria juurde, milleks on enesehävituslikkus.
• Enesehävituslikkus. Siia kuuluvad enda kahjustamise mõtted või reaalne enda haavamine või vigastamine nagu lõikumine, põletamine, torkamine. Siia kuuluvad ka enesetapumõtted ja suitsiidikatsed. Üldisemas plaanis on ohvrid sageli enesehävituslikud ka mitmes muus mõttes, harrastades ohtlikke tegevusi, näiteks nagu kaitsmata vahekord, ohtlik sõidustiil, purjus peaga sõitmine, ekstreemsed spordialad, ohtlike inimestega suhtlemine, kriminaalsed tegevused.
• Enda hooletusse jätmine. Siia alla kuulub kõik, kuidas inimene keelab endale inimlike põhivajaduste rahuldamist. Siia kuuluvad toitumine (nälgimine, toitainetevaene söök), vähene veejoomine, lohakas riietumine (ei kaitse end ilmastiku eest), vähene uni ja puhkus. Ka tarviliku hambaravi ja üldise tervisliku seisundi unarusse jätmine.
• Lapsepõlves kogetud vägivalla taaskord läbielamine. Siia liigituvad suhted kunagisi vägivallatsejaid meenutavate partnerite ja sõpradega (mõnikord ka välimuselt). Kuid inimene võib ka ise vägivallatsejaks muutuda ja kunagi kogetud vägivalda nüüd ise teiste peal rakendada, võttes sealjuures üle selle inimese, kes kunagi tema kallal vägivalda tarvitas, käitumisstiili, maneerid ja kõnepruugi. Tavaliselt saavad tema ohvriks lähisuhtepartnerid või lapsed. Siia kuulub ka muster, kus lastakse teistel endale liiga teha (emotsionaalselt, füüsiliselt, seksuaalselt) või end teistel ära kasutada.
• Sõltuvused. Siia alla kuulub sõltuvus alkoholist, mõnuainetest, seksist, pornograafiast, ostlemisest, varastamisest, hasartmängudest ja armastusest.
• Raev. See väljendub kergesti vihastumises, karjumises, sagedases katkemises (nii füüsiliselt kui ka verbaalselt), laste ja partneri väärkohtlemises ja maanteeraevus. Teistele suunatud raev väljendub ka kibestumises ja vaenulikkuses. Kui raev on maha surutud ja enda vastu suunatud, võib see viia depressioonini ning iseenda vihkamise, kahjustamise ja karistamiseni.
• Isolatsioon. Emotsionaalse vägivalla ohvrite poolt kogetav häbi võib viia teistest eraldumise ja isolatsioonini. Nende alateadlik (või ka teadlik) mõttekäik on selline: “Kui ma kellegagi ei suhtle, siis ma ei satu ka olukorda, kus peaks jälle häbi tundma.” Isoleeruv käitumine hõlmab teiste inimestega suheldes suurde ärevusse sattumist, soovimatust või võimetust teistega suhelda, enda koju sulgemist ja sealt harva väljumist ja/või sotsiaalsetes olukordades kinnist olekut ning võimetust vestlust alustada või teiste suhtluskatsele reageerida.

Emotsionaalne vägivald pole mitte ainult erakordselt mõjus vägivallavorm, vaid toob kaasa halvava häbi, mis on kõige destruktiivsem inimlik emotsioon. Häbi põhjustb julmust, vägivalda ja destruktiivseid suhteid. Seepärast on oluline mitte ainult vägivalla käest pääsemine, vaid ka sellega käsikäes käivast häbist vabanemine ja seejärel tervenemine.

Raamatu “Emotsionaalne ja vaimne vägivald” saab tellida kirjastuse Pilgrim e-poest!