SIMONE LENSIN LOEB I Cath Crowley ”Sõnad sügavas sinises” – lugu raamatute armastamisest

Austraalia kirjanik Cath Crowley kirjutab raamatuid noortele. Tema raamat „Sõnad sügavas sinises” on lugu armastusest ja raamatute armastamisest.

See on lugu raamatupoest, kus kliendid jätavad raamatute vahele kirju võõrastele, armsamatele, poeetidele, sõnadele. See on lugu Henry Jonesist ja Rachel Sweetiest, kes olid kunagi parimad sõbrad. Nüüd on Rachel tagasi.

Mõnikord on vaja luuletajaid. Simone Lensin valis välja laused, mis talle raamatus kõige rohkem muljet avaldasid.

• Kõik armastuslood on ühtlasi tondijutud.
• Ta istub minu kõrvale ja süütab sigareti, seda peopesadega öö eest varjates.
• Need on vist kõige masendavamad sõnad kogu armastuse ajaloos. Ma täiega püüdsin sind armastada.
• Olime just lugenud „Maailma viimast ööd” ning klassis hakkas levima mõte, et võiksime kõik veeta ühe öö, kujutledes, et see on meie viimane, ja teha neid asju, mida me teeksime, kui apokalüpsis meie poole teel oleks.
• Ja lehtede keeramise heli on üllatavalt lohutav, ütlesin talle.
• Seda sorti armastus, millest tema kirjutas, ei olnud selline armastus, mida kogesid minusugused inimesed. Miks mitte? „Sest mulle väga ei meeldi häbi ja alandus.”
• „Sa tahad peitu pugeda. Sa tahad end õnnetuna tunda, aga seda ei juhtu.”
• Nutikam, kui talle endale hea on, kirjeldab vanema Rose’i: liiga seiklushimuline, liiga otsekohene, liiga teistsugune, liiga vali.
• Me mõlemad Caliga armastasime torme. Meile meeldis, kuidas laeng õhku kogunes, kuidas pilvedesse koonduv elekter ja maapinnale koonduv elekter teineteise poole liikusid.
• „Inimene on üks ülimalt keeruline süsteem ja kui see süsteem laguneb nii, et seda enam parandada ei anna, ei suuda me uut süsteemi luua.”
• Ta on täielik idioot, aga tal on ebanormaalselt valged hambad ja täiuslikud juuksed. Miks idioote niimoodi õnnistatakse? Kui me ei taha, et idioodid võidaksid, ei tohiks neile ka sellist kena välimust anda.
• „Peamiselt meeldivad mulle nende raamatute tegelased, mitte maailmad. See, kuidas inimesed käituvad, kui nad on kaotanud või kui on ohtlik oma peaga mõelda.”
• …sitad päevad lähevad tavaliselt veel sitemaks. Sitad ööd lähevad üle sittadeks hommikuteks, mis lähevad üle sittadeks pärastlõunateks ja tagasi sittadeks tähituteks kesköödeks.
• „Ta on minu hingesugulane.” „Sel juhul olen ma sinu hinge pärast tõsiselt mures,” ütleb ta ja läheb teisi kliente teenindama.
• Peaks olema mingi lahti ühendamise nupp, mida vajutada, kui keegi su maha jätab: sa sittusid mulle hinge, tähendab – ma ei armasta sind enam.
• „Aga ma ei saa selle kohta midagi öelda, sest suudluse kvaliteeti ei arutatud.”
• Vahel on mul tunne, et tahaks joosta, ja vahel tahan ujuda, aga vahel tahan lihtsalt igavesti ühes kohas istuda, sest mul ei ole mitte mingit jaksu, et astuda vastu veel ühele päevale ilma Calita.
• „Selle nimi on plokkidest universumi teooria. Minevik, olevik ja tulevik eksisteerivad kõik üheaegselt. Meie lihtsalt liigume läbi aja edasi järgmise meid ootava sündmuse juurde.” „Kui minu tulevik on juba kuskil olemas, ei taha ma sellest midagi teada. Ma tahan elada illusioonis, et mul on oma saatuse üle täielik võim, nii et mina valin kasvavatest plokkidest koosneva universumi teooria,” ütleb Henry.
• Ja sel hetkel, täpselt sel hetkel, armun temasse uuesti.
• Kui need oleksid lihtsalt sõnad, ei armuks inimesed nende pärast, ei tunneks end nende pärast halvasti, need ei tekitaks valu, need ei võtaks valu ära, need ei paneks nii sageli inimesi teineteisega magama.
• Aga siis otsustasin, et tõendid on ülehinnatud ja võimalik, et võimatud saada. Arvatavasti rikuksid need lihtsalt meie hetke ära – selle hetke, mida olin pikka-pikka aega oodanud.
• Seega otsustasin ohjad enda kätte haarata ja teda suudelda.

Raamatu saab tellida Rahva Raamatu e-poest!