Muinasjutud.ee sündis ühe isa praktilisest vajadusest, kes lastele õhtuti unejutte ette loeb
Rain Siemer lõi portaali Muinasjutud.ee, et vanemad saaks lastele lugeda ette ja kuulata koos nendega muinasjutte. Veebikeskkond sündis ühe isa praktilisest vajadusest, kes lastele õhtuti unejutte ette loeb. On ju ka öelnud Albert Einstein, et kui tahad, et su lapsed oleks intelligentsed, siis loe neile muinasjutte. Vähi seljatanud mehena usub muinasjutte ilmselt Siemergi.
Veebikeskkond sündis ühe isa praktilisest vajadusest, kes lastele õhtuti unejutte ette loeb.
„Mul oli aastane tütar ja 3-aastane poeg. Tahtsin neile lugeda hubaselt muinasjutte, et nad magama jääks, aga avastasin, et kui füüsilist raamatut loen, on lisavalgus ja pildid, nad mu kaisus ka sel hetkel ja ebamugav oli, lisaks nad ei jäänud magama. Siis ükskord polnud raamatut ja otsisin netist muinasjutte, leidsin ühe, lugesin ette ja panin tähele, et valgust oli vähem ja nad siis ei vaadanud teksti ja jäid üsna kiiresti tuttu,” meenutab Siemer, mees, kes ei lase tujul langeda – näiteks on ta koostanud raamatu pealkirjaga „Motivatsiooni allikas. 648 innustavat tsitaati”.
Ükskord polnud raamatut ja otsisin netist muinasjutte, leidsin ühe, lugesin ette ja panin tähele, et valgust oli vähem ja nad siis ei vaadanud teksti ja jäid üsna kiiresti tuttu.
„Endal oli ka mugavam lugeda; siis otsisin kohta, kust leida muinasjutte, seda polnud ja nii tekkis mõte, et teen siis ise veebi. Kui selle valmis sain, mõtlesin, et aga audiod võiks ka olla. Priit Pajusaar aitas siis muinasjutud audioks teha oma stuudios oma lugejatega. Nüüd on nii, et loen kolm lugu lastele, siis panen neile audionimekirja ja jäävad kenasti magama,” räägib Siemer, kes on juhtinud kirjastust Maurus ja nüüd on Rahva Raamatu kirjastuse juht.
Muinasjutud õpetavad meid, laulis Vennaskond. Rain Siemer lisab muinasjuttude kasulikkuse põhjustena veel näiteks seda, et need arendavad suhtlusoskust, aitavad keelt omandada ja panevad loogiliselt mõtlema.
Portaalis on üle saja põneva muinasloo, mida võib kuulata või lugeda ise. Esindatud on teiste seas „Hunt ja seitse kitsetalle” ja „Kolm põrsakest”, aga ka „Maša ja karu” ja „Miks koerad üksteist nuusutavad?”. Muinasjutud on jagatud suurematele ja väiksematele. Kuna muinasjutud on tihtipeale brutaalsed, on neid pehmendatud.
Muinasjutud on inglise keelest tõlkinud Krete Saak ja Ragne Kepler, toimetanud Dea Oidekivi ja Tuuli Kaalep. Eesti muinasjutud pärinevad arhiividest. Lugude juures pole pilte, sest siis hakkab lapse fantaasia kõige paremini tööle.
Siemer koostas 2016. aastal raamatu „Eesti muinasjutud”. Mullu ilmus temalt „Mõnusad mõistulood”, kus on vaimukad ja mõtlemapanevad lood nii suurele kui ka väiksele lugejale. Mõni neist toob pisara silma, mõni paneb muigama, aga mis kõige tähtsam – need tuletavad meelde, mis on elus kõige olulisem. Mille eest hoolt kanda ja kuhu ennekõike energiat panustada? Ikka armastusse ja kallitesse inimestesse. Nagu ütles kord rebane väikesele printsile: „Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.”
Uuri lähemalt Muinasjutud.ee!
