Haapsalu Joogafestivalil esineb Hedvig Hanson
Haapsalus toimub 27.-28. juulini Joogafestival, kus esineb ka Hedvig Hanson.
Hanson paitab 27. juuli kontserdil hingekeeli tundelise ja õrna muusikaga ning varjundirohke häälega, milles kostub nii emalikku soojust kui ka naiselikku sensuaalsust. Teda saadab noorema põlvkonna andekas kitarrist Kalle Pilli.
Hanson tegeleb peale muusikaloomise ja laulmise veel kirjutamisega. Tema looduslähedane elustiil ja tunnetus ümbritseva suhtes ning kahe poja emaks olemine on tema suurimad inspiratsiooniallikad ja samas õppetunnid. Hanson jutustab 28. juuli inspiratsioonitöötoas, kuidas ta leidis üles hingehääle ja mida ta teeb igapäevaselt selle hoidmiseks.
„Olen laulnud terve elu, lapsepõlvest saadik. Oma häält ja väljendusviisi olen samuti otsinud kaua. Usun, et hakkasin seda tõeliselt leidma, kui hakkasin kirjutama laule ning laste sündides ja elu edenedes mu hääl järjest värve juurde sai. Mu päris oma hääl kujunes, kui ütlesin lahti kõigest maneerlikust, taandasin ülearuse, vabanesin edevusest, jõudes lihtsa, loomuliku lauluni, milles ometi on dünaamikat ja palju varjundeid,“ ütleb Hanson.
Hääl on meie kõige esimene väljendusvahend, räägib Hanson. Siia maailma sündides võtame esiteks hapnikusõõmu ja järgmiseks avame hääle. Lapsena oleme avatud ja kui meie kasvukeskond on soosiv, siis oskame ja julgeme end väjendada. Elu jooksul võivad aga tekkida sulgemised. Meid ei võeta sellisena, nagu oleme. Hakkame end peitma.
„Lõpuks võime olla end nii ära peitnud, et isegi enam ei tea, kes me oleme ja mida tahame.
Hääl on hingepeegel ja laulmise järgi on võimalik lausa „diagnoosi panna“, mis inimeses on või mis teda kammitseb. Tihti me kaotame mingil hetkel ära selle oma hääle, julguse end väljendada kogu avatuses ja hakkame matkima või õpime laulmist kellegi järgi. Palju esineb maskis laulmist, nii nagu eluski on maskide kandmist,“ sõnab ta.
Hanson jõudis häälerännakuni väga intuitiivsel moel, ise õppides, kuulatades. Tunnetades. See „metoodika“ on intuitiivse äratundmise vili. Ideaalis peaks lähenema igale inimesele eraldi. Aga Hanson alustas selle katsetamisega eelmisel aastal naistepuhkuseretriidil. Tagasiside oli soe, ta tundis, et võib oma „hingega häälekooli“ usaldada.
„Lõpuni lahti rääkida neid asju ei saagi. Peab kogema. Iga kord on midagi erinevat. Mul pole kindlat kava, mida teen. Olen avatud. Püüan ka inimesi avada julgemalt oma häält usaldama. Hääl on hingepeegel ja kui need takistused, hirmud, eelarvamused lahti lasta, mis ikka meis vähemal või rohkemal määral on, siis see vabanemisetunne on puhastav, tervendav. Häälerännak võib viia meid rändama ajas ja ruumis ning ulatuda kõiksuse lõpmatusse, aga mis peamine, see võiks tuua meid sügavale iseendasse,“ lausub Hanson.
Häälerännakul kasutab ta lisaks häälekasutamiskogemusele ja selle varjundite otsimisele häälejooga- ja qigong’ielemente, samuti vaba liikumist.
