Uskumus on haigus
Tavatarkus ütleb meile, et elus on kindlad ainult kaks asja – surm ja maksud. Siin on veel üks – kui sa usud ka tulevikus sellesse, millesse sa alati uskunud oled, on sinu heaolu ja edukus tulevikus suhteliselt samal tasemel, kui need on praegu, kirjutab raamatus “101 olulist asja, mida sa juba tead, aga kipud unustama” autor Ernie J. Zelinski.
Kas su põhimõtted teenivad sind?
Kui su elu ei lähe väga hästi, võta aluseks eeldus, et su põhimõtted pole sind väga hästi teeninud. Nagu ütles Ameerika humorist Gelett Burgess: “Kui sa pole viimase paari aasta jooksul mõnd vana põhimõtet kõrvale lükanud või uut omaks võtnud, katsu pulssi. Sa võid olla surnud.” Põhimõtetega on see jama, et need võivad su elu juhtima hakata ja selle isegi ära rikkuda. Tegelikult võivad põhimõtetest saada ahelad, mis sind igavesti kinni hoiavad.
Kui sa pole viimase paari aasta jooksul mõnd vana põhimõtet kõrvale lükanud või uut omaks võtnud, katsu pulssi. Sa võid olla surnud.
Meie uskumused ei pruugi olla kooskõlas reaalsusega
Tõekspidamised kujundavad meie tunde- ja mõttemaailma ning tegevust. Oluline on see, et sa tunnistaksid endale, et mõned – vahest isegi enamik – su tõekspidamistest võivad valed olla. Sinu uskumused ei pruugi olla kooskõlas reaalsusega. Nagu on öelnud psühhoterapeut Bruce Di Marsico: “Tõekspidamine millegi olemasolu kohta pole sama, mis selle olemasolu.” Ehk teisiti öelduna, gravitatsioon ei ole tõekspidamine. See on reaalsus isegi siis, kui me seda ei näe. Aga öelda, et gravitatsioon mõjub sulle halvasti, on tõekspidamine. Taolised tõekspidamised võivad sulle elus hullemini jala taha panna kui gravitatsioon seda suudaks.
Ehk teisiti öelduna, gravitatsioon ei ole tõekspidamine. See on reaalsus isegi siis, kui me seda ei näe.
Millal sa seadsid oma tõekspidamised kahtluse alla?
Millal oli viimane kord, kui sa seadsid mõne oma tähtsama tõekspidamise kahtluse alla? Vahest oleks aeg seda teha. Kui sa elule hoolega tagasi vaatad ja leiad, et üldiselt oled sa õnnetu isik, on aeg mõnest oma põhimõttest lahti saada. Oled sa äkki rahalistes raskustes? Kas sa pole nii edukas kui inimesed üldiselt? Kas sinu abielu pole õnnelik? Põhimõtteliselt on kõik asjad su elus sinu tõekspidamiste otsene tulemus.
Põhimõtteliselt on kõik asjad su elus sinu tõekspidamiste otsene tulemus.
Lihtne on langeda valedele uskumuste lõksu
Meie enda kahjuks on nii, et kui me ei suuda oma tõekspidamisi kahtluse alla seada, võtame me omaks palju valesid. Lihtne on langeda ühiskonnas levinud valede uskumuste lõksu. Häid näiteid pole vaja kaugelt otsida. Kas sina usud, et lugemine pimedas või halva valgusega ruumis rikub silmi? Aga tead mida? Selle tõestuseks pole mitte ühtegi tõendit. Ameerika oftalmoloogiaakadeemia selgitab: “Hämaras lugemine ei saa silmi rohkem rikkuda, kui pildistamine hämaras valguses rikub kaamerat.”
Kas sa usud, et otsekohe pärast suurt söömaaega on kahjulik minna ujuma? Jällegi – selle seisukoha kaitseks tõendid puuduvad. Kuigi üle 50 aasta tagasi andis Punane Rist välja brošüüri, kui hoiatati ohu eest pärast sööki ujuda, väidab ta meile tänapäeval, et pärast sööki pole kahjulik ujuda. Pole ime, et Josh Billing kuulutas elutargalt: “Enamiku inimeste probleem pole mitte selles, et nad oleks rumalad, vaid selles, et nad teavad paljusid asju, mis pole õiged.”
Enamiku inimeste probleem pole mitte selles, et nad oleks rumalad, vaid selles, et nad teavad paljusid asju, mis pole õiged.
Mis oli mõistlik varem, ei pruugi mõistlik olla täna
Me ripume oma tõekspidamiste küljes vaid selleks, et need tunduvad mõistlikud. Siiski peetakse tänapäeval paljut sellest, mis oli mõistlik sajand või paar tagasi, mõistmatuks ja isegi hullumeelseks. Ajaloo jooksul on olnud palju niisuguseid rahvalikke uskumusi, mis hiljem on kuulutatud absurdseks.
Filosoofid ja uurijad, kes on spetsialiseerunud inimmõistuse uurimisele, väidavad, et meil on pikk tee käia mõistmaks, kuidas me mõtleme. Ajaloolane James Harvey Robinson väidab: “Enamik meie nii-öelda arutlemisest seisneb argumentide otsimises, et jätkata uskumist samadesse tõeskpidamistesse, millesse me juba usume.” Selge see, et meie mõtlemine pole nii arenenud kui meile meeldiks mõelda. Pole kahtlustki, et need, kes elavad meist sajand hiljem, vaatavad paljudele meie kaasaja rahvalikele uskumustele ja arutluskäikudele kui organiseeritud ja kollektiivsesse hullusesse.
Enamik meie nii-öelda arutlemisest seisneb argumentide otsimises, et jätkata uskumist samadesse tõeskpidamistesse.
Kui sinu tõekspidamised ei toimi, lase neist lahti
Lühidalt – selles pole midagi paha, kui sul on tõekspidamised – aga väga tark pole nendest vägisi kinni hoida, kui on näha, et need ei toimi. Juhul kui sa oma tõekspidamisi pidevalt ei revideeri, ei pruugi sa teada, et su tõekspidamistel pole reaalsusega midagi pistmist. Oma uskumustesse kinnijäämine võib olla kahjulik nii su füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Niimoodi vaadatuna on uskumus haigus. Ja nagu kõigi teiste terviseprobleemide puhul, tuleb eemaldada haigus. See aga tähendab oma kõige kallimate tõekspidamiste diagnoosimist ja selliste kõrvaleheitmist, mis ei aita sul olla terve ja edukas.