INTERVJUU! Arne Lauri: inimesed arvavad, et mugavustsoon ongi vaimsus

Tänavuse Joogafestivali avav MC Arjuna ehk Arne Lauri mängib etnopuudutusega maailma kõikide kultuuride muusikat ning leelotab palveid, loitse ja mantraid peale. Erinevad joogastiilid, alkoholivaba tantsupidu, maitsev vegani- ja taimetoit ning sadakond turukauplejat loovad 28.-29. juulini Haapsalus peetaval festivalil erilise õhkkonna.

Arne Lauri on muusik, tantsija-koreograaf ja mitmekülgne isiksus, kes on õppinud ja tegelenud bhakti-joogaga ning annab joogatunde ja loenguid veedalikust kultuurist, taimetoitlusest ja tervislikest eluviisidest.

Käivitate sel aastal Joogafestivali. See on joogarahva pidu. Mida te neile pakute?

Ma olen alles selles protsessis, aga kindlasti tantsu, muusikat, liikuvat ja midagi ühendavat, mis kõnetaks. Ega see lihtne ülesanne ei ole. Ühelt poolt on rahvas teadlik, nad käivad justkui mööda nööri, aga ma tahaks teha mingisuguse rituaali, ma olen katsetaja. Kasutan vähe selliseid algusest-lõpuni rituaale, mõtlen alati midagi ise välja. Ma ei hakka väga sanskriti keelt kasutama, ma olen viimasel ajal kasutanud rohkem eesti keelt, see jõuab eestlasele kohale. Etnoteka, mida ma olen eelnevatel aastatel teinud, on tänapäeva elektro- ja tümpsumuusika. Ma katsun selle valada sellisesse tantsulisse tümpsuvormi.

Jooga on Eestis tavaline asi. Miks on eestlane jooga nii hästi vastu võtnud?

See on üleüldine globaalne sagedus hetkel maailmas. Olen maailmainimene, ma ei oska öelda, et see on just Eestis plahvatuslik. Ma käin palju ringi ja igal pool on sama tendents, mõnes riigis rohkem, mõnes vähem. Jooga, tervislik eluviis, hästi populaarsed on inspirational coach’id, neid on nii palju. Palju on inimesi, kes annavad argipäeva lihtsaid šnitte, kuidas sisemiselt ja väliselt hakkama saada. Kui võtta Eesti eraldi ette, siis eestlane on ju alati olnud metsas. Harjumused selles uues ühiskonnas, urbaniseerumine, aristokraatlikkus, see on meiega kaua. Kui me vaatame Eesti tähtsaid riigipeasid, siis nad näevad välja ikka nagu mehed metsast. Võivad ülikonna selga panna, aga ikka on mõmmid. Meil ei ole kaugel see aeg, kui me elasime nii, et majade vahe oli pool kilomeetrit. See on meil tänaseni sees. See on pikem periood kui see, kui me tulime linna. See on see, mille vastu inimesed teadlikult või vähem teadlikult võitlevad – tagasi metsa, looduse rüppe.

See on see, mille vastu inimesed teadlikult või vähem teadlikult võitlevad – tagasi metsa, looduse rüppe.

Kas see võitlus lõpuks tasub end ära? Te olete pika tee maha käinud, „rokielu“ ka maha elanud ja siis hakanud iseendaga uuesti kontakti otsima – olete te nüüd õnnelikum inimene?

Vastupidi, tuleb välja, et elujoon on niivõrd dünaamiline, muutlik ja emotsionaalselt sellist aega ei tule, et kui sa vanasti tundsid rõõmu mingist šašlõkist ja viinast, siis nüüd tunned rõõmu pühitsetud taimetoidust. Rõõm on rõõm ja kannatus on kannatus. Inimesed arvavad, et mugavustsoon ongi vaimsus. Spirituaalsel teel sa, vastupidi, muutud tundlikumaks, empaatilisemaks, võib-olla hakkad maailma kurbust ja valu isegi rohkem tajuma. Mõnes mõttes läheb isegi raskemaks, sul on rohkem vastutust ja sa hakkad seda kõike rohkem tajuma. Ma olen palju rohkem võitnud, ma olen oma hingele lähemale jõudnud, mõistan asju paremini. Teiselt poolt saad aru, et seda aega ei tule, õnn on kõikides värvides ja emotsioonides, on kurbus, ahastus, kõik need kokkuvõttes jäävad. Võib-olla kurb uudis mõne jaoks, kes ütleb, et vaimsus on ainult rõõm ja õnn. Elukvaliteet on parem, sa tunned rohkem. Kui varem tundsid rohkem enesekeskset kannatust, siis nüüd tunned rohkem empaatiliselt ka teiste kannatust.

Mida jooga ikkagi inimesele annab?

See tõstab kõikidel tasanditel. Keha tunneb ennast paremini, tervis, füüsiline tervis. Mõtteenergia, rahutused, kontrollimatu energia, millega jooga tegeleb, neid on vähem. Lõpuks siis tundemaailm, hingemaailm, see kvaliteet tõuseb. Alguses on hästi populaarsed need joogagrupid, kus tehakse harjutusi. Need valmistavad ette pinna, hingamisharjutused, mis loovad pinna ja meditatsioon. Hakkab mängima see, kuhu ja kellele sa mediteerid. Sa jõuad oma hingele lähemale, ülihingele või jumalale, kuidas keegi seda soovib. See on tavaliselt järjekord.

Sa jõuad oma hingele lähemale, ülihingele või jumalale.

Mida te ise Joogafestivalilt kõige enam ootate?

Ootan seda, et tekkinud traditsioon on muutumas loomulikuks kultuuri koosviibimise osaks järjest rohkematele hingedele.

Joogafestival on tervislik festival. Kuidas pidutseda alkoholita?

Pidu on meis kõigis – sotsiaalse koosolemise ja õndsuse vajadus. Alkohol maandab ja võtab maha selle maailma kiiruse ja ratsionaalsuse. Seda saab asendada paljude nn rituaalidega: laul, tants, meditatsioon, erinevad mängud!

Pidu on meis kõigis – sotsiaalse koosolemise ja õndsuse vajadus.

Mis võlu on pidutsemisel alkoholita?

See lihtne võlu, et järgmine päev on hea enesetunne ja raha on alles.

Mida on andnud teie elule tegutsemine vaimses maailmas?

Loomulikumat armastuses olemist enda ja elusolendite suhtes!