Tass kohvi Buddaga
Siddhartha Guatama, laiemalt tuntud Budhhana, on maailma vaimse ajaloo üks silmapaistvamaid isikuid. Tõed, mis ta avastas 2500 aasta eest, miljonite inimeste elu ka tänapäeva Aasias ja üha enam ka läänemaailmas.
Budistlikud terminid nagu karma ja nirvaana on kinnistunud meie igapäevasesse kõnepruuki, kuid pahatihti kasutatakse neid valesti. Aga mida need siis tegelikult tähendavad?
Joan Duncan Oliver ja Annie Lennoxi raamat “Tass kohvi Budhhaga” räägib kannatusest, püsimatusest, isetusest, reinkarnatsioonist, karmast, ihast, kõlblusest, meelevirgusest, kaastundest, armastusest, kehast ja vastastikusest sõltuvusest. Intervjuu selles raamatus on küll fiktsioon, kuid kirjutamiseks kasutatud materjalid põhinevad budistlikel tekstidel.
Jagame raamatust inspireerivaid mõtteid, mis vaimse vabanemise teel kasuks tulevad.
Elu on karm, aga abi on lähedal
Buddha sõnul on elu raske. Kas peaksime sellest järeldama, et õige ellusuhtumine on tingimata pessimistlik? Tegelikult mitte. Buddha pidas silmas tavaelu heitlusi – me vananeme, jääme haigeks ja lõpuks sureme; me ei saa, mida tahame, saame seda, mida ei taha ja õnn on üürike. Buddha õpetuse tuum rajaneb Neljale Pühale Tõele, mille sõnum kokkuvõtvalt on kannatus ja kannatusest vabanemine. Inimese kalduvus kiinduda ja kinni hoida toob kannatust. Iha, hirmud ja soovid saab aga lõpetada ja kannatusest vabaneda. See ongi nirvaana. Nirvaana on täielik õnnetunne, mis loob sisemise rahu.
Inimese kalduvus kiinduda ja kinni hoida toob kannatust.
Elu on pidevas muutumises
Elu on pidevas muutumises – tekkimise ja hääbumise voog. Koos kannatuse ja isetusega on püsimatus üks kolmest olemise põhitunnustest, mis avaldusid Buddhale tema kirgastumise ööl. Ta osutas oma õpetuses pettumusele ja valule, mida me paratamatult kogeme, kui klammerdume millegi külge, mis ei kesta igavesti. Üksnes nirvaana, tingimatu vabadus, aitab meil pääseda ajahamba halastamatust haardest. Siiski ei ole püsimatus läbinisti halb. Muutusteta ei oleks elu, kasvamist ega võimalust vaimseks virgumiseks.
Muutusteta ei oleks elu, kasvamist ega võimalust vaimseks virgumiseks.
Kammitsaist vabanemine ei tähenda hoolimatust. See tähendab mõistmist, et igapäevaelu kogemusest saadav valu tuleb püsimatuse salgamisest. Kui me sellega ei lepi, saab meile osaks elu muutlikkus – kaheksa maist tingimust ehk kasu ja kaotus, kuulsus ja häbi, kiitus ja laitus, nauding ja valu – ning me oleme oma meeldimiste ja mittemeeldimiste meelevallas. Kui oled nõus, et elu on mööduv, siis võtad asja vabamalt. Kui sa ei klammerdu meeleheitlikult millegi külge, siis hoolid sellest vabal ja armastaval moel.
Kui oled nõus, et elu on mööduv, siis võtad asja vabamalt.
Mida külvad, seda lõikad
Karma on tegude vili: mida külvame, seda lõikame. Head teod viivad üldjuhul õnneni, halvad teod kannatuseni. Kas see tähendab, et kaabakas jääb kaabakaks? Buddha nägemuse järgi mitte. Oleme oma mineviku – ja minevikus elatud elude – tulemus, kuid meie tulevik ei ole ette otsustatud. Meil on võimalus – ja kohustus – elada elu nii, nagu seda soovime.
Head teod viivad üldjuhul õnneni, halvad teod kannatuseni.
Asjade tahtmine
Lõbu, kuulsus, kiitus, kasu – seda kõike me ihkame. Meie elujanu on piiritu. Kahjuks ei taga elujanu õnne. Aja möödudes langeme oma ihade ohvriks. Lakkamatu mõnu ja asjade tagaajamine ning raskuste vältimine ei taga rahuldust. Aga kas iha võib meid üldse kunagi tõelise õnneni viia? Buddha õpetuse järgi võib. Virgumise igatsus viib meid lõpliku rahulduseni – ihade kadumiseni.
Lakkamatu mõnu ja asjade tagaajamine ning raskuste vältimine ei taga rahuldust.
Käitu õigesti
Isekeskis ei suuda me alati õigeid valikuid teha. Seda teades jagas Buddha õpetust ka elu eetliste normide kohta. Vooruslikkuse arendamine suurendab sisemist rahu ja parandab suhteid ümbritsevaga, aga kõlbeline areng on midagi enamat, kui heade kommete järgimine. Meditatsioonide ja vaimse virgumise hädavajalik eeldus on hea iseloom. Vabanemise teel mängib võtmerolli kõne, tegude ja eluviisi parandamine.
Vabanemise teel mängib võtmerolli kõne, tegude ja eluviisi parandamine.
