GOODNEWS EKSKLUSIIV! Jõuluvana Äffy: eesti lapsed on siirad

Juba aastaid külastab Eesti lapsi üks jõulumees, kes kihutab Maarjamaale kaugelt Rootsist, polaarjoone lähedalt Äffy külast – sealt on pärit ka tema tiitel ja nimi ehk Santa Äffy. Kuidas Jõuluvana tee Eestisse üles leidis, kust ta nii hästi eesti keelt oskab ja mida põnevat temaga pikkade tööaastate jooksul juhtunud on, sellest räägib juba Äffy ise.

Miks armastab Äffy just Eesti lapsi ja peresid?

Ta õppis juba lapsepõlves eesti keele ära, eesti lapsed meeldivad talle kõige rohkem, ja kuigi ta armastab kõiki lapsi, on eesti lapsed kuidagi kõige ehedamad ja siiramad.

Mis on Äffy kõige lõbusam tagasivaade sellest, mis jõuluajal võib juhtuda?

30 aasta jooksul on igasuguseid asju juhtunud, aga kuna jõulud on kõige ilusam ja puhtam aeg, siis äpardusi ei mäletagi. Igasugused olukorrad lahenevad hoo pealt ära. Muidugi on ette tulnud hetki, mil tuisu ja tormiga ei saa liiklusest tulema, aga kõne lastele, et miks õigel ajal kohale ei jõudnud, mõtleb Äffy juba ummikus olles ära. Tähtis on, et laps ei arvaks, et midagi läks valesti, vaid et jõuluvanal ka juhtub, tema on ka inimene. Äffy sattus kord majja, kus põrandale oli pandud selline materjal, mis tolmu kinni ei võta ja seal juhtus naljakas moment. Alati kui Äffy õuest tuppa astub, võtab ta oma super-hüper-power-kingad, millega ta üle lume käib, esikus ära. Siis tulevad nähtavale sellised vanamoodsad villased sokid. Sellisele ülipeenele põrandale astudes oled nagu kits libedal jääl ja esialgne ehmatus on väga suur. Ei tea ju, kui kallid kingitused päkapikud lastele kokku komplekteerinud on! Jõuluajal ei jõua ise iga kord vaadata, mis sinna kotti kokku pannakse. Õnneks kukkusin koti otsa. See ei olnud ette planeeritud ja kõik olid siiralt ehmunud, aga vanaema oli kõige kiirem käpp, kes suutis kohalt startida, sest temal olid kummitallaga sussid, teised oli ka sokkides ja neil oli ka libe. Me uisutasime niimoodi üheskoos kuuse juurde, lapsed tulid ka appi, see kõik oli väga naljakas, sest tuli nii ootamatult! Kotti pidi säästma niipalju, kui vähegi saab! See oli küll halenaljakas, aga ilusasti lõppenud lugu, kõik asjad jäid õnneks terveks – pärast võtsin need välja, seal oli arvuteid ja igasuguseid muid asju.

Kas lapse kurba nägu on ka olnud, kui Jõuluvana annab lapselapse kingi vanaemale ja vastupidi?

Vahest ikka. Päkapikud on ju ka väikesed inimesed ja ikka juhtub, et kui asju komplekteeritakse, siis on nimed sassi läinud ja mõnel pakil pole nime peal. Siis tuleb vanaema käest prille laenata ja otsida, et kuhu see nimi kaduda võis.

Kas Jõuluvana on läinud ka vale ukse taha ja alustanud seal jutuajamist?

Seda on juhtunud, et mingi asi läheb valesti, aga Äffyl on alati reserv kaasas ja laps, kelle ukse taha Jõuluvana kogemata sattub või keda kohtab trepikojas, saab luuletuse ära lugeda ja kingi kätte. Tema jaoks võib see olla ainus hetk, mil ta Jõuluvana nägi. Jõuluvana ju päris igasse peresse ei jõua.

Mis on kõige suurem kingitus Jõuluvanale endale?

Kõige suurem kingitus ongi näha säravaid silmi, südamest tulevat ehedat rõõmu, nii laste kui ka – mis salata – vanemate inimeste silmis. Pea 10 aastat on Äffyl üks pere Lasnamäel, kus vanavanemad kutsuvad lapsed hoopis maalt linna 14-korruselise maja ülemisele korrusele. Ja siis on terve maja elevil, mitte ainult selle pere lapsed, vaid kõik maja elanikud on akendel tervitamas. Kui Äffy läheb kellegi juurde koju, siis on tavaliselt sinna pool suguvõsa kokku aetud, see on omaette vaatemäng, mida kõik tahavad näha. 24. detsembri ajad on nii kinni, et neid pärandatakse, kuna lapsed on suured ja neid tahetakse väiksematele edasi anda. Kõik teavad juba, et kui Äffy tuleb, siis tervitab ta kõigepealt lapsi, edasi küsib, kuidas vanaisade-vanaemade tervis on, ja kui kingitusteni jõuame, siis näeb, kuidas lapsed kasvatatud on. Kõik on viisakalt riides, kuusk põleb, muusika mängib ja kui Äffy on kõigiga rääkinud ja jõuab laste juurde, siis on see õige aeg käes. Sel hetkel jõuluvana näeb silmanurgast, mida lapsed teevad, näeb ruumi, hoiab kõike kontrolli all, et see hetk säiliks viimse minutini. See on see õnnehetk, mida oodatakse aasta otsa.