40-PÄEVANE MEDITEERIMISE VÄLJAKUTSE I Hedi Kukk selgitab, mis on mediteerimine ja kuidas seda tehakse
Hedi Kukk on alustanud 40-päevast mediteerimise väljakutset ja jagab oma taipamisi ja kogemusi iganädalaselt ka meiegi ning kutsub kõiki kaasa tegema. Nüüdseks on läbi saanud tema teine nädal meditatsioonimaailmas ning ta tõdeb, et erinevalt algusest, mis oli kiire elutempo tagajärel pinnapealsem kui ta oleks soovinud, tõi uus nädal muutuse. “Esimese nädala lõpus olin endas natuke pettunud, mistõttu otsustasin uuele nädalale läheneda sügavamalt ja läbimõeldumalt. Planeerisin graafiku võimalikult vabaks, et keskenduda täielikult oma missioonile, täita lubadus õppida tundma mediteerimise tehnilisemat poolt ning seda ka teiega jagada,” räägib Hedi.
Meditatsiooni põhitõed
Mediteerimise üks olulistest alustest on hingamine. Suur osa inimestest hingab igapäevaselt suu kaudu, kuid mediteerimine näeb ette, et sisse hingatakse nina- ja välja suu kaudu. Samuti käib hingamine sügavamalt – kopsud lähevad täielikult õhku täis ja kogu rinnakorv paisub. See võib tekitada kerge peapöörituse, sest kehasse siseneb palju õhku ja kuna keskmine inimene hingab igapäevaselt väga pinnapealselt, siis on see tunne alguses harjumatu. Hedi sõnab, et tasub ka arvestada, et rahustav, pingeid maandav mõju on tuntav kerge viivitusega, seega ärge andke alla, kui kõik kohese ei toimi. Tema kogemuse järgi on erinevust tunda umbes poole tunniga, kuid eks see sõltub ka inimesest.
Samuti on oluline riietus – kui te pole retuuside või muu liibuvama riietusega harjunud siis kandke midagi mis pole keha ümber. Peaasi, et riided oleks mugavad.
Taustamuusika kasutamine on väga subjektiivne – Hedi lemmikuks on delfiinide hääled, kuid ka looduse hääled sobivad. Mõnel juhul on hea mediteerida täisvaikuses, kuid linnas elades pole see tihti võimalik.
Mis puutub lauludesse siis Hedi isiklikult on sõnadega muusika suhtes väga tundlik ja kindlad meloodiad viivad tähelepanu hoopis tegevuselt ära, mistõttu eelistab ta võimalikult neutraalset taustaheli. “Kuigi telekas taustal mediteerimist ma vähemalt algajale ei soovitaks, siis samasuguse oskuse puhul nagu minul, ehk oskusega olla “omas mullis”, võin öelda, et olles mediteerimiseks sobivas tujus, ei häiri telekas taustal üldse, sest mingil hetkel see ise “lülitub välja”,” räägib ta enda kogemusest.
Olles mediteerimiseks sobivas tujus, ei häiri telekas taustal üldse, sest mingil hetkel see ise “lülitub välja”.
Mediteerimise juurde kuuluvad ka mudrad (sõrmede asendid), mantrad (teatud lausete kordamine) või fookuspunktid (punkt, millele tähelepanu koondate, näiteks ninaots või otsaesine). Hedi kasutad oma meditatsioonis Ilona Karula poolt loodud taotlusi, kuid tõdeb, et see on natuke teine ja isiklikult temaga seotud teema. Muid mantraid ta ei kasuta.
Mudrade tähendus meditatsioonis seisneb selles, et erinevad sõrmede asendid stimuleerivad erinevaid seisundeid ja nende hoidmine aitab vastavat seisundit hoida ning neist on kõige levinum Gyana Mudra ehk nimetissõrme ja pöidla ühendamine. Kui vajalikud on mudrad, kas eelistatakse mantraid või fookuspunkte – see kõik on subjektiivne ja Hedi soovitab kõike järele proovida, et leida endale sobiv variant.
Kontroll uitmõtete üle
Meditatsioon on oma teadvuse koondamine ehk uitmõtete üle kontrolli saamine. “Erinevad õpetajad ja yoginid suudavad kindlasti anda oskuslikuma selgituse, kuid mina nimetan seda keskmesse jõudmiseks ehk enda kõigest segavast välja lülitamiseks. Mediteerimine toimub kas kindlale mantrale või fookuspunktile keskendudes. Öeldakse, et pool ajast läheb enesega võitlemiseks ja enda mõtetega tegelemiseks, kuid ma täpsustaks, et alguses tundub kogu tegevus ühe suure segadusena, mis kuhugi ei vii. Piisava harjutamisega see siiski muutub ja seda kogesin ka mina möödunud nädalal, kui tunnetasin, et fookust on kergem hoida,” räägib Hedi.
Ta selgitab, et mediteerimine algab läbi enese pidevalt keskmesse tagasi toomise – see tegevus eeldab tugevat närvi ja palju järjepidevust. Mõtted kipuvad justkui vägisi tagasi argiteemadele ning pidev fookusesse tagasi tulemine tundub sama tüütu ja frustreeriv, kui üleannetu lapse pidev keelamine. Selles aga kogu tegevus seisneb – treenida mõtet uuesti ja uuesti tagasi tulema kas mantra või fookuspunkti juurde seni, kuni see ise sinna jääb.
See kõik nõuab palju pühendumist ja kannatust, kuid need kaks omadust on eduka tulemuse eelduseks. Sealt edasi avanevad juba uued uksed, millest Hedi räägib eesolevatel nädalatel. Seniks namaste!