VIDEOD! „VALI ENNAST!“ Viljar Koval: kui teine inimene tahab meile haiget teha ja solvata meid, siis see tähendab seda, et tal endal on valus

Tallinnas peetakse 5. jaanuaril suurseminar „Vali ennast!“, mille üks esinejaid on motivatsioonikõneleja Viljar Koval.

Ta pole kogu aeg olnud rõõmsameelse ellusuhtumisega. Ta oli nagu enamik eestlasi: tõsine ja mures. Väga harva, kui naeratas, ja veel harvem, kui naeris millegi üle.

„Pidev muretsemine võib viia surmavate haigusteni. Mul on teile uudis: meil kõigil on juba sündimisest saadik see haigus. See haigus võib võtta täna või võtab saja aasta pärast. Seega, milleks hoida ennast, tänutunnet ja oma rõõmu tagasi!“ arvab Viljar. „Meil kõigil on põhjused, miks olla tõsine, kibestunud, kurb, masendunud, ja meil kõigil on ka põhjused, miks olla tänulikud ja õnnelikud.“

„Muretsemine on alateadlik valik ja tänulikkus on teadlik valik. Valime mõtteid pigem teadlikult, mitte alateadlikult. Kui laseme alateadvusel töötada omavoliliselt, siis ta leiab üles kõik probleemsed kohad. Võiksime olla lihtsalt tänulikud kõige eest, mis meil elus on. Mis iganes ka ei oleks, kõik saab korda! Ei pea nii palju muretsema. Alati on kõik korda saanud ja saab ka edaspidi,“ teab ta.

Soovitus emadele

Viljari sõnul on sisemine elu otsene peegeldus sellele, kuidas elatakse: kas suitsetatakse, juuakse, tarbitakse narkootikume. Kõik selle määrab tegelikult ära sisemine teadlikkus sellest, kui väga inimene endast hoolib.

„Kas te teadsite, kust tuleb meie sisemine dialoog algselt? See tuleb sellest, kuidas ema meiega suhtles. Kui ema oli hästi õrn ja võttis meid sellisena, nagu me päriselt oleme, siis tekkis ka meile selline sisemine dialoog. Kui ema pidevalt lapsepõlves aga kritiseeris, siis tekivad dialoogid sellise tagasiside baasilt. Sellel lapsel pole põhimõtteliselt lootustki, kui ta suureks saab,“ ütleb Viljar.

Siit loo moraal kõikidele naistele ja emadele: palun olge sellised, nagu loodus on teid ette näinud olema ehk siis õrnad, hoolivad, õrnad, armastavad, empaatilised oma laste vastu, siis saavad nad ka tulevikus enda vastu sellised olla.

Kuidas toime tulle kriitika ja solvangutega?

Viljar juba teatas, et ka temal on olnud tõsine faas. Veel midagi šokeerivat, mille puhuks võiks istuda, et mitte kukkuda: ta ei meeldigi kõikidele!

„Esiteks tuleks mõista sellist asja: meil kõigil on olemas oma perspektiiv, oma reaalsus, nägemus ja tõde, ja kui teine inimene üritab mind solvata, siis üritabki ta tõmmata mind oma reaalsusesse. Ta üritab uskuma panna oma tõde ja kui me vihastame ja solvume tema peale, siis me sisenesimegi tema reaalsusesse. Tema juhib seda olukorda, mitte meie ei juhi seda,“ räägib Viljar, kelle sõnul tuleb aru saada, et sellel, mida teine inimene ütleb, pole mingit pistmist meiega.

„Kui teine inimene tahab meile haiget teha ja solvata meid, siis see tähendab seda, et tal endal on valus ja ta kannatab ise sellel hetkel. Mina näiteks tunnengi kaasa sellele inimesele, kes haiget teeb. Ma ei saa olla valiv, kellele ma tunnen kaasa, kellele mitte. Kui inimesel on valus, siis tal on valus,“ lausub Viljar.