VERONIKA LUGEMISSOOVITUSED I Kuidas tulevad uued ideed ja kuidas soodustada nende saabumist?

GoodNewsi virtuaalne assistent Veronika Tigasoo jagab oma lugemissoovitusi Instagrami kontol midaminaloen. Ühe raamatuna soovitab ta kirjastuselt Argo Jaan Aru teost „Loovusest ja logelemisest“.

„Loovusest ja logelemisest“ uurib, mida meie ajud suudavad ning kuidas oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.

Mis on loovus? Kuidas tulevad uued ideed ja kuidas nende saabumist soodustada? Kuidas jagu saada mõttekastidest, mis meid piiravad? Raamat jagab praktilisi nippe loovama elu jaoks.

Mida teevad loovusega nutiseadmed? Me ei pea võitlema nutiseadmete vastu, küll aga võiks võidelda iseenda ja oma laste ajude eest. Raamat annab nõu, kuidas seda teha kodus ja kuidas kool võiks arenevaid ajusid paremini toetada.

Me ei pea võitlema nutiseadmete vastu, küll aga võiks võidelda iseenda ja oma laste ajude eest.

Mõtteid raamatust:

• Seda, kas keegi on maailmamuutja, ei saa ennustada selle järgi, millal ta kõndima või rääkima hakkas.
• Kui soovime, et lapsed saaksid avastada oma aju potentsiaali, siis peaksime vähendama aega, mil nad rullivad niisama sisutult sotsiaalmeedias.
• Nutiseadmed muudavad seda, millised tegevused ja mil määral motiveerivad – motivatsioon olla nutiseadmes trumpab üle kõik muu.
• Loovust juhivad eesmärgid.
• Eesmärgivaba seisund annab võimaluse näha suurt pilti ja valida uus eesmärk.
• Isegi kui väikse lapse loovus, näiteks joonistamine või ehitamine, kestab vaid viisteist minutit, võiksime olla selle üle uhked, sest ta tegi midagi, mis on ajule tunduvalt keerukam kui nutiseadmes rullimine.
• Kaotades loovuse, kaotame olulise tüki sellest, mis teeb meid inimeseks.
• Inimesed, kes harjutavad loovust, on paindlikumad ja suudavad oma ideid voolida oludele vastavalt.
• Aju on ainus nutiseade, mille kasutamist tõesti tasub õppida, sest seda ei saa uuema ja parema mudeli vastu välja vahetada.
• Nutiseadmete positiivse mõju eeltingimuseks on see, et täiskasvanu või laps juba teab, mida ta teha soovib.
• Kui on aeg aju jaoks, siis pange nutiseade hääletu peale.
• Kui laps teeb midagi aeganõudvat ja keerukamat, peaksime olema tema kõrval naeratuse ja julgustusega, mitte nutitelefoniga.
• Kui magame liiga vähe, ei suuda aju oma tööd nii hästi kontrollida ja meie käitumist juhivad tavalisest veelgi rohkem need automaatsed suure tulu-kulu suhtega harjumused, millest tahaksime lahti saada. seega kui me ei maga, on meil raskem keskenduda oma eesmärkidele ja keerukam hoida fookust.
• Loova inimese jaoks on suurimaks pingeks loovusportsessis tuntav vaimne pinge. Aju üritab seda pinget lahendada ja pinge maandamise käigus tekivad uued ideed, uued katsetused ja toimub edasiminek.
• Logelemine toob vastuseid vaid siis, kui sellele on eelnenud pingeline ehitusprotsess.
• Depressioonis inimest ei ole võimalik ratsionaalselt ümber veenda. Tal võib olla küll tore perekond, ta võib olla edukas, aga kui ta mõtted keerlevad ainult selle ümber, kui väärtusetu ta on, siis ei saa teda niisama sellest arusaamast välja. Ta on omaenda mõtete lõksus.
• Selle asemel, et üritada praegu mõelda, ennustada ja valida, kes on andekas, peaksime endalt kodus, lasteaias ja koolis küsima, kuidas iga lapse ajus peituvat annet esile tuua ja võimendada.
• Tänapäeva tehisintellekt suudab kogu selle teadmise, mida me anname lastele kaheteistkümne kooliaastaga, omandada paari päeva või nädalaga. Niisiis ei saa faktide omandamine olla koolisüsteemi peamine ülesanne – me ei taha ju koolitada lapsi selleks, et nad kooli lõpetades oleksid tehisintellektist viletsamad.
• Kui laps ise usub, et ta on teistest halvem ja rumalam, kuna ta saab kehvemaid hindeid, ja andekust mõõdetakse hinnete põhjal, siis on tal raskem leida motivatsiooni ja midagi muud proovida.
• Üks peamine idee, mida peaksime lastele edasi andma, on see, et nende ajud ja nende võimekus, nende „anne“ ei ole paika pandud.
• Lastel on tähtis teada, et ei loe see, et nad on praegu klassikaaslastest viletsamad; ei loe see, kui õpetaja neid eriti andekaks ei pea. Loeb see, kes järgmise 10-15 aasta jooksul oma aju plastilisust paremini ära kasutab.
• Kooli mõte pole mitte ainult anda õiged tükid, vaid ka õpetada seda, kuidas õppida, kuidas pingutada, kuidas oma teadmistekonstruktorit ehitada. Kool ei pea õpetama ainult teadmisi, ta võiks õpetada ka seda, kuidas oma aju kasutada.
• Tähelepanuta me küll näeme ja kuuleme, aga me ei näe ega kuule nii, et see muudaks meie aju. Tähelepanuta me küll õpime, aga väga aeglaselt.
• Esimestest klassidest peale võiks lapsed teada, et nad on erinevad ja et eesmärk pole mitte kõigisse samu teadmisi sisestada, vaid hoopis see, et nad koolist väljuksid erinevate eneseteostajatena.