Triin Sooäär soovitab raamatut kummalistest, aga tõestisündinud lugudest maailma kõige kurikuulsamatest asjadest
Kui vahel tundub, et elus on puudu veel mõni seiklus, siis ei pea eriti kaugelt otsima mõnda uut vaatamisväärsust, muuseumi või hoopis lõbustusparki – kõike seda võib leida vaid ühest raamatust. Tõsi, minu öökapile sattus mõnes mõttes J. W. Ocker teos “Neetud asjad“ veidi maagilisel kombel, sest algul oleks see pidanud hoopis teine raamat, ent nagu ikka, siis juhused ei ole juhuslikud. Kõige paslikumal kombel tuleb nentida tõsiasja, et enne uinumist seda teost kätte haarata pole sobiv, sest iga uus lugu mõnest legendist meile kõigile teada tuntud toimekuse osas, tekitab mingil viisil korralikku hasardi lausa hommikutundideni seda lugeda.
Oled kuulnud jäämees Ötzi raugematust sõjakusest ka peale tema maist elu? Tead Antikythira mehhanismist juba kõike? Lase end üllatada!
Märksõnad märksõnadeks, ent tegelikult on üheks kõige olulisemaks verstapostiks see, kuidas esemed saavad endale nimed, mis mind eriliselt pani mõtlema ka sellele, et kui üks hea tuttav pani kunagi enda toalilledele põnevaid kuninglikke nimesid, siis ehk tuleks alustada päriselt end ümbritseva väärtustamist ja teisiti tunnustamist.
Raamatut lugedes alustasin tihti iga kord uue koha pealt, sest nii pakkus see uusi väljakutseid erinevateks seiklusteks aina rohkem – iial ei tea, kuhu juhused välja võivad viia. Tõsi, hirmu tundmine oli päris tihti osa sellest teosest, sest mõelda, et niivõrd suured teod võivad olla seotud vaid väikse esemega, on juba omamoodi eriline julgustükk või väärt medalit, et luua enneolematuid seoseid uue-vana-praeguse vahel.
Kuigi peetakse oluliseks ka teiste inimeste taustalugude tundmist, siis sama käib esemete kohta – igaühel on oma lugu, mis aitab mõista laiemat pilti maailmastki. Raamatus on ilmselt vaid väike osa sellest kõigest, kuid kõige tähtsam on meeles pidada, et uskumine on kõigi enda valik.
Katkend Hope’i teemandist:
Hope’i teemant, mis kaalub 45,52 karaati, on maailma suurim sinine teemant, Platoni käsitluse järgi on see neetud eseme idee täiuslik kehastus. Teemanti päritolu on eksootiline ja ajalugu sajandeid pikk, ent see on siiski piisavalt väike, et mahtuda taskusse. See on piisavalt väärtuslik, et seda müüdaks ja ostetaks ja varastataks troonisaalide ja eralennukite salapärases õhkkonnas. Teemandil on olnud palju omanikke ja selle päritoluga meenutab kohati kalliks maksma läinud kuuma kartuli mängu.
Kunagi arvati, et India on maa peal ainus koht, kust teemante saab. Sellepärast võttis edumeelne Prantsuse kaupmees Jean-Baptiste Tavernier 17. sajandi keskpaigas ette kuus seiklusrikast reisi Indiasse. Ühel reisil sai temast Kolluri kaevandusest pärit südamekujulise 112-kraadise lõikamata sinise teemandi omanik.
Tavernier müüs vääriskivi koos rohkem kui tuhande teemandiga Prantsusmaa kuningale Louis XIV-le. Ent suur sinine juveel oli mõistagi eriline. Tema valitsemisajal lõigati tulevane Hope’i teemant väiksemaks ning lihviti säravamaks ja moodsamaks 67-kraadiseks kalliskiviks. Siis tunti seda Prantuse Sinise nime all ja sellel oli oluline koht Prantsusmaa kroonijuveelide hulgas.
Raamatuga on võimalik lähemalt tutvuda Eestiraamat.ee!
Autor: Triin Sooäär
