Tahad muuta maailma? Esmalt pead muutma iseennast
Tom Walsberg kirjutab oma raamatus “Eluterve pohhuist”, et igaühes elab see muhedalt muigav ja huumorit armastav tegelane elab sinu sees ning kui ta üles äratada, saab luua muretuma ja stressivabama elu. Ta kinnitab, et eluterve pohhuist teab, et kui talle maailm ei meeldi ja kõik närvi ajab, siis on põhjus pigem temas kui maailmas. Savi, et endale on raske tunnistada, et ise oled süüdi, kui läbi poriste prillide maailma vaatab. Ta ei hakka muutma maailma, vaid hoopis iseennast.
Lugu vanaisast, kelle kogu maailm haises
Vanaisa külastas jõulude ajal oma laste peret ja jäi teleka ees norsates magama. Krutskeid täis lapselaps määris vanaisale pulli pärast Šveitsi juustu vuntsidesse. Varsti vanaisa ärkas, krimsutas nina ja ütles “Fuhh, siin haiseb midagi!”, igasse tuppa kuhu ta läks, ikka haises kohutavalt. “Miks te ei korista, siin haiseb hullumoodi!?!” Siis ta läks välja jalutama ja värsket õhku hingama ning tõdes, et “Kogu maailm lihtsalt haiseb täiega!”
Walsberg selgitab, et see kirjeldab väga hästi paljude tänapäeva inimeste ellusuhtumist. Me kõnnime mööda ilma ringi, tunneme halba haisu, sest meil on ees negatiivse veendumuse filter, kriitika uue vastu, põlgus normivälise vastu, hirm uue ees ja skeptisism, mille üle me vahel isegi uhked oleme. Kõik, mis on avatud, heatahtlik, vaimne ja ilus, see on lihtsalt liiga mage ja sellesse suhtub ratsionaalne inimene tohutu kahtlusega.
Me pole seest ahned ega egoistlikud kollid
“Tihtipeale me oleme nagu Freud, kes arvas, et inimhinge domineeriv olemus on alateadlike hirmude ja himude kütkes väänlev egoistlik ja seksihimuline loom ning kõik ilus selle ümber on pelgalt kallerdis või garneering, sest ühendus meie superego ja teadlikusega on habras või lausa olematu. Pohlad sellest Freudist! Eluterve pohhuist ei vali uskuda, et me kõik oleme seest mingid ahned ja egoistlikud kollid,” rõhutab Walsberg.
Ta selgitab, et kui me mõistus töötab läbi negatiivse filtri siis, kõik, mida me kogeme, kõik, keda me kohtame, kõik mis juhtub, lihtsalt haiseb! Kui me vahetame kriitika ja sketpitsismi hoopis kiituse, tänulikkuse, avatuse ja imestuse vastu, siis lõhnab elu nagu lillepeenar.
