STAR FM I Tants ja elujõud: kuidas liikumine toetab meie heaolu? Külas Marika Hanson

15. oktoobril külastas Star FM hommikuprogrammi Marika Hanson, kes on diplomeeritud tantsupedagoog ja koreograaf. Marika on tuntud oma pikaaegse karjääri ja kogemuste poolest tantsuvaldkonnas ning ta on ka raamatu “Naise tervis – keha ja meel üleminekueas” kaasautoriks. Intervjuu käigus jagas Marika oma mõtteid liikumise, tantsu ja naise tervise olulisusest, seda eriti üleminekueas.

Tants ja liikumine on olulised nii füüsilise kui ka vaimse tervise jaoks

Marika Hanson sündis ja kasvas üles Eestis, kus ta avastas oma kire tantsu vastu juba varases nooruses. Ta lõpetas Tallinna Ülikooli tantsujuhtimise eriala ja on nüüdseks pühendunud tantsule ja liikumisele juba üle 40 aasta. Enne Rootsi kolimist oli Marika juba ka Eestis tuntud tantsija ja aeroobikatreener. 1989. aastal, kui tema abikaasa emigreerus Rootsi, otsustas Marika koos pojaga samuti siirduda Stockholmi. “Jõudes Stockholmi, siis olid nagu karbis ja mitte midagi ei näinud. Kõik oli üleni hall,” meenutas Marika. Sellest hoolimata leidis ta seal oma tee ja asutas oma nime kandva tantsukooli, kus on praegu rohkem kui 600 õpilast ja 20 õpetajat.

Marika usub, et tants ja liikumine on kriitilise tähtsusega mitte ainult füüsilise, vaid ka vaimse tervise jaoks, eriti menopausi ajal. Ta rõhutas, et liikumine aitab vähendada stressi ja toetada hormonaalset tasakaalu. “Tants ja liikumine on võimsad vahendid, mis aitavad kehal ja meelel tasakaalus püsida,” ütles ta, lisades, et liikumine ei pea olema ainult tants, vaid igasugune aktiivsus, mis toob rõõmu ja rahuldust.

Tants ja liikumine on võimsad vahendid, mis aitavad kehal ja meelel tasakaalus püsida.

Tantsimisel on sügavad arendavad mõjud

Marika tõi intervjuus välja, et ema soovitas tal alustada lastega, kuna lastele tantsu õpetamine tagab pideva töö. “Ema ütles, et lastele tantsu õpetamine on pikaealine amet, sest lapsi sünnib iga aasta,” meenutas ta.

Marika on pidevalt õppinud ja oma oskusi arendanud. Ta on õppinud rootsi keelt ning lastelaule, et luua lastele mängulisi ja lõbusaid tantsutunde. “Tants on kehakeel, ja ma avastasin, et lastega tantsimine aitab mul ka keelt õppida. Nii ma alustasingi – esmalt lastega, hiljem ka täiskasvanutega,” selgitas ta.

Tänapäeval õpetab Marika tantsu igas vanuses inimestele, alates kaheaastastest lastest kuni eakate inimesteni. “Tantsukoolis on alates teisest eluaastast kuni kaheksakümnendani. Võibolla on kaheksakümnendad kõige vanemad.“

Laste õpetamine nõuab Marika sõnul aga erilisi oskusi. “Lapsed teevad seda, mida meie teeme. Nende tantsutunnid on koos vanematega, mis tähendab, et lapse entusiasm sõltub ka vanema suhtumisest. Kui vanem on aktiivne ja entusiastlik, järgivad lapsed teda,” rääkis ta, toonitades, et tundide eesmärk on aidata lastel arendada rütmitunnet ja sotsiaalseid oskusi.

Marika ei piira oma tegevust ainult lastega, vaid jagab ka täiskasvanutele tantsu rõõmu ja kasu. Ta usub, et tantsimisel on sügavad arendavad mõjud. “Teadlased on tõestanud, et varajased liikumised, sealhulgas tants, arendavad meie ajufunktsioone ja loovust.“

Teadlased on tõestanud, et varajased liikumised, sealhulgas tants, arendavad meie ajufunktsioone ja loovust.

Tagasi Eestisse?

Marika rääkis hommikuprogrammis ka oma tunnete kohta Eestiga seoses. Nimelt on ta viimasel ajal tundnud tugevat tõmmet Eestisse naasta. Ta jagas avameelselt oma mõtteid tagasituleku üle, öeldes: “Ma olen jõudnud sellesse punkti, kus minu sünnikoht ja kodu tõukavad mind tagasi. Küll aga peab mul olema selge plaan, mida ma Eestisse tulles teha tahan.”

Marika rõhutas, et ei soovi jääda paigale, vaid tahab jätkata oma missiooni innustada inimesi liikuma ja näidata, kui vähe on tegelikult vajalik, et end hästi tunda. “Soovin inspireerida teisi ja olla elav eeskuju. Ma ei ole kunagi varem kirjutanud, ja alguses tuli hirme, kuid see tundus põneva väljakutsena. See aitab võibolla mul tulla tagasi ja teed sillutada teed, et mida ma saaksin siin veel edasi teha,“ rääkis ta lähemalt raamatu „Naiste tervis – keha ja meel üleminekueas“ kirjutamise kohta.

Marika näeb oma tulevikku Eestisse naastes laiemalt, soovides pakkuda mitte ainult kohalikke treeninguid, vaid ka digitaalseid võimalusi. “Minu sõbrannad on öelnud, et nad tahaksid osaleda minu trennides, kuid ma olen pidevalt ära,“ selgitas ta.

Tervise retriidid on samuti Marika jaoks oluline osa tema visioonist. Ta on juba viiendat aastat oma sõbrannaga korraldanud Indias ajurveeda retriite, mis on suunatud naistele, kuid oodatud on ka mehed. “Meie märtsi retriit on juba välja müüdud, veebruaris on veel kohti.“

Ka uni on meie kehale ja ainevahetusele väga oluline

Raamat “Naise tervis – keha ja meel üleminekueas” on koostatud koos teiste Eesti tipp-spetsialistidega, sealhulgas dr. Kai Haldre, Jaan Vogelberg ja Kristel Ehala-Aleksejev. Raamat pakub põhjalikku teavet menopausi teemal, sealhulgas hormoonide mõju, toitumise olulisuse ja liikumise tähtsuse kohta. Marika Hanson toonitaski hommikuprogrammis, et liikumine on naiste elus ülioluline, eriti üleminekueas. “Ma olen nagu kõik teised – ka mina olen läinud paksuks. Aga olen õppinud, et kui tunnen, et püksid hakkavad kitsaks jääma, siis pean võtma end käsile ja mõtlema, mida saan toitumise ja liikumisega ette võtta,” ütles ta.

Erilist tähelepanu pöörab Marika ka une kvaliteedile. “Uni on äärmiselt oluline meie kehale ja ainevahetusele. Uuringud näitavad, et kui me ei maga õigel ajal, siis ei saa meie keha vajalikku kasvu- ja taastumisprotsessi. Olen märganud, et kui hakkan õigel ajal magama minema, siis kaob palju probleemidest,” jagas ta oma kogemust.

Uuringud näitavad, et kui me ei maga õigel ajal, siis ei saa meie keha vajalikku kasvu- ja taastumisprotsessi.

Liikumine aitab endorfiinide ja dopamiini kaudu end paremini tunda

Marika tõi intervjuus välja, et Rootsis on väljatöötatud süsteem, kus perearst kirjutab inimestele välja füüsilise tegevuse retsepte. “Perearst kirjutab retsepti, mille alusel nad peavad vähemalt kolm korda nädalas liikuma. Tantsukooli tulevad lapsed ja täiskasvanud, kellele on arst määranud füüsilise tegevuse,” selgitas ta, leides, et see süsteem on eriti vajalik ülekaaluliste laste puhul, kes võivad olla ohustatud diabeedi või vaimsete probleemide tekkest. “Liikumine aitab neil endorfiinide ja dopamiini kaudu tunda end paremini.“

• Kuula intervjuud järele SIIT.