RAAAMATUREEDE I Raamatuaasta 7 lugemissoovitust: laskesuusatmisest leinaga toimetulekuni
Raamatuaasta puhul kutsuvad Lugemine on lahe kogukonna algataja Monika Kuzmina ja kirjastaja Dea Oidekivi inimesi jagama teoseid, mis on avanud uusi teadmisi, aidanud leida tähendust keerulistes hetkedes ja andnud jõudu. Need soovitused näitavad, kuidas head raamatud suudavad toetada, suunata ja jätta variatiivse jälje meie eludesse.
Lasse Lønnebotn – “Vendade vägi”
Retro FMi hommikusaate toimetaja ja vabakutseline copywriter Triin Kokmann soovitab: „Biograafiad on hea viis, kuidas lugemisreele tagasi saada, kui oled mõnda aega eemal olnud. Tippsportlaste lood on inspireerivad, sest need näitavad töö, pühendumise ja visaduse tähtsust.”
Raamat räägib kahe Norra laskesuusatamise suurkuju, Tarjei ja Johannes Thingnes Bø karjäärist. See on lugu ainulaadsest teekonnast tippu: nad on vennad ja parimad sõbrad, aga ka konkurendid ja rivaalid. Kõik nende vahel oli võistlus ja välja tuli selgitada võitja. Ning kaotaja. Esimest korda jagavad Johannes ja Tarjei oma mõtteid isiklikest kordaminekutest ja lüüasaamistest ning pakuvad lugusid köögipoolelt. Need lood räägivad oma väärtuste eest seismisest, üllatamisest – ja oma valikute usaldamisest ning tagasipöördumisest, isegi kui teistel usku pole.
“Edu seisneb julguses olla parim.” – Johannes Thingnes Bø
“Neli kokkulepet” – Don Miguel Ruiz
Jooga- ja psühholoogiakoolitaja Marilyn Jurman soovitab: „See raamat on natuke eneseabi, natuke psühholoogia ja natuke spirituaalsus. Raamatus on asjad, mida me kõik juba ammu teame, aga mida vahel on hea meelde tuletada. Nagu näiteks, et ära eelda asju, vaid arva kõige paremat, enne kui kohe negatiivseks muutud. Mulle hästi meeldib ja tundub, et see on vahva raamat, mis võiks kodus olemas olla.”
Raamat avab Lõuna-Mehhiko tolteekide iidsetel õpetustel põhinevaid tarkusi, mis võiksid olla kokkulepped iseendaga. Need julgustavad meid oma elus olema avatud vabadusele, õnnele ja armastusele.
Kaasamõtisklemisel mõistame, et oluline on võtta vastutus oma sõnade eest. Head põhimõtted, mida elus järgida, on:
- Kõnelen ausalt. Väljendan seda, mida usun.
- Ütlen seda, mida tõeliselt mõtlen. Ma ei pea leidma põhjendust kas või sellele, et võiksin teisele inimesele öelda, et armastan teda.
- Kõnelen enda ja teiste hüvanguks. Loobun enda maha tegemisest ning teiste klatšimisest.
- Kasutan oma sõna jõudu tõe ja armastuse loomiseks. Iga sõna ja ütlusega külvan headust endas ja enda ümber.
“Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus” – Ingvar Villido
Saunameister Kaupo Sõrmus soovitab: „Kui õpid oma emotsioone juhtima, oled terve. Kui emotsioonid juhivad sind, siis tekivad probleemid. Minu jaoks on see raamat nagu töövihik.“ Enamasti me ei teadvusta, mis jõud meie elu igapäevaselt juhivad. Villido sunnib hetkeks vaatama enda sisse, laskma silme eest läbi, mida iga päev teed ja selle valguses mõistma, kui palju ja mis suunas juhivad sinu elu emotsioonid.
„Tavaliselt peavad inimesed enda identiteediks erinevaid mõtteid, emotsioone, hoiakuid, nime jms. Identiteedist hoitakse kramplikult kinni – see juhib elu surmani. Sügavamale vaadates avastame, et see ei ole tegelikult Mina. Joogalik väide ütleb, et inimene kogeb õnne, kui ta on ennast leidnud ja alles siis saavutab kaljukindla stabiilsuse elus. Kui inimene saavutab iseenda kogemise, saavutab ta ka surematuse,” ütleb Villido. Raamat annab praktilisi tööriistu, kuidas sel teekonnal oma emotsioone mõista ja teadlikult suunata.
“Botaanik” – M. W. Craven
Raamatukaupluse juhataja Kaisa Papp soovitab 5. osa Washington Poe sarjast. „See sari on sünge, aga samas inimlik ja humoorikas. Soovitan lugeda kogu sarja algusest peale, aga ka üksikraamatuna pakub „Botaanik“ põnevat ja teravat lugemiselamust kõigile krimisõpradele.“
Seersant Poe võib oma sõbrad ühe käe sõrmedel üles lugeda, aga pöial jääb ikka alles. Ta on pahur, antisotsiaalne, poliitiliselt ebakorrektne kõigi suhtes… Ühesõnaga üsna ebameeldiv tüüp, kuid see-eest tõhus. Tema paariline, savant Tilly, on nohikust arvutifriik, kes on samavõrd omapärane: ta on geenius, keda tuleb ette kord sajandis, kuid selle asemel, et teha akadeemilist karjääri, otsustas Tilly asuda jahtima kurjategijaid, mistõttu on tal pärismaailmast vaid ähmane ettekujutus. Kokku annavad Poe ja Tilly kokku võimsa duo, kelle eest pole targematelgi kurjategijatel pääsu.
“Saksamaa. Ühe rahva mälestused” – Neil Macgregor
Poliitik Marek Strandberg soovitab: „See raamat toob välja Saksa ühiskonna mitmekesisuse ja rikkuse, mitte ainult sõjatemaatika. Aga ka selle, kuidas sakslased on kujunenud selliseks nagu nad on, ehk tegelikult nutikateks läbirääkijateks. Usun, et seda tasub lugeda, sest raamatus on palju, mida ka meie peaksime õppima.”
Saksamaa ajalugu võib olla olemuselt killustunud, kuid see sisaldab palju jagatud mälestusi, teadvustamist ja kogemusi; selle raamatu eesmärk on uurida mõnda neist. Alates 15. sajandist, kui Gutenberg trükikunsti leiutas, valib MacGregor esemeid ja ideid, inimesi ja kohti, mis uuel Saksamaal ikka veel tooni annavad – Dresdeni portselan ja varemed, Bauhausi disain ja saksa vorst, Karl Suure kroon ja Buchenwaldi väravad –, et tutvustada üht-teist sealsest kollektiivsest nägemusest.
Raamat on rikkalikult illustreeritud, selles on 420 värvifotot ja kunstiteose reproduktsiooni ning kaheksa maakaarti.
“Pühapäeva rüppe unustatud” – Valèrie Perrin
Lemmikloomajuuksur Anneli Niineorg soovitab: „Selle raamatusoovituse sain ma Grete Lõbult, kes ütles, et iga raamat on tema jaoks film. Mind see väga motiveeris proovima ja olen sellega nõus. Lugemine on lahe!”
21-aastane Justine ja tema onupoeg Jules elavad vanavanematega, sest mõlema vanemad hukkusid aastaid tagasi müstilises autoõnnetuses. Justine töötab hooldajana Hortensia-nimelises vanadekodus, kus ta sõbruneb ligi 100-aastase Hélène’iga. Taaselustades oma mälestusi armastusest ja sõjast, julgustab Hélène ka Justine’i oma perekonna kaotusele ja minevikusaladustele otsa vaatama.
“Leinav aju. Kuidas me armastusest ja kaotusest õpime” – Mary-Frances O`Connor
Terapeut ja autor Pille Teearu soovitab: „See raamat pole mitte ainult neile, kes on hetkel leinaprotsessis, vaid ka neile, kes on kõrval. Siin on väga teaduslikult kirjeldatud, mida aju läbi elab ja kuidas meil on raske lahti lasta oma tuttavast keskkonnast, oma tuttavast inimesest, oma tuttavast asjast. Ei pea olema tugev leinaprotsess parajasti käimas. See sobib paljudele inimestele, sest me kõik oleme midagi kaotanud.”
Raamat otsib vastust küsimusele, mis toimub ajus siis, kui armas inimene meie elust kaob. Raamatu esimene osa keskendub leinale ja selle neuroloogilisele alusele. Miks aju ei saa aru, et lähedane ei tule enam tagasi? Mis toimub meie pisikestes neuronites? Milleks on ajul vaja kaardistada armsaid inimesi ja kuidas ta seda teeb? Kuidas tekib pikenenud leinahäire ja kas seda saab ravida?
Raamatu teine osa tegeleb leinamisega ning täisväärtusliku elu juurde naasmisega. Leinamise protsessis õpib aju toime tulema maailmas, kus puudub talle tähtis inimene. Iganenud viieastmelise leinamudeli asemel on aluseks uus, aju-uuringutel tuginev leina duaalprotsessi mudel. Leinamine tähendab pendeldamist taastumise ja kaotuse vahel, kohanemist ja komistamist, püsti tõusmist ja edasi minemist. Tähtsad pole mitte üksnes mõtted ja tunded või nende esinemise järjekord, vaid leinaprotsess tervikuna, nii kaotusega tegelemine kui ka sellest taastumine.
LUGEMINE ON LAHE!
