Osho raamat “Lähedus” pakub välja terve rea enesemuutmise tööriistu
Osho on 20. sajandi üks tuntumaid ja väljakutsuvamaid vaimseid õpetajaid. Alates 1970. aastatest hakkasid tema vastu huvi tundma Lääne noored inimesed, kes tahtsid teada, mis on meditatsioon, ja soovisid ennast ümber kujundada. Osho surmast on varsti möödumas kakskümmend aastat, kuid tema õpetuse mõju laieneb jätkuvalt, jõudes peaaegu kõikides maades inimesteni, kes tahavad asuda sisemisele otsingule.
Osho pakub raamatus “Lähedus” välja terve rea enesemuutmise tööriistu – kuidas julgeda olla haavatav, kuidas olla heas mõttes isekas jms. Raamatust leiab ka ühe meditatsioonitehnika, mille abil muutuda empaatilisemaks ning loomulikult ei puudu raamatust ka loengukuulajate küsimuste ja vastuste osa.
Osho arvas, et lähedust leiab vaid selline inimene, kes ei püüa näida teistsugusena kui ta on, kes ei püüa alluda ühiskonna ja teiste inimeste poolt pealesunnitud arvamustele ning kes ei teeskle silmakirjalikult näilise kasu huvides. Osho arvates on läheduseks valmis inimene, kes on ehtne, kuulab ja usaldab iseennast; kes ei otsi näiliselt turvalisi suhteid, vaid suhtleb avalalt ja ei esita ei endale ega teisele võltsväärtustest lähtuvaid nõudmisi.
Vaimse õpetaja arvates vajavad kõik inimesed lähedust, kuid enamik inimesi kardab lähedust. Läheduse alus on enese avamine teistele, aga enamik inimesi kardab, et kui nad ennast teistele avavad, siis muutuvad nad haavatavaks ja kaitsetuks.
Iga inimene tunneb rõõmu, kui teda usaldatakse, kuid samas kardab ta ise teisi usaldada ning varjub ise maskide taha. Miks? Osho arutlebki selles raamatus nii lähedusvajaduse olemuse kui ka lähedushirmu olemuse üle.
