Mõtlemapanev mõistujutt õpetajast ja õpilasest
Robert Greene’i raamat “48 võimuseadust” koondab võimu ajaloo kolm tuhat aastat neljakümne kaheksasse põhjalikku ja selgesõnalisse peatükki, esitades võimuseadused nende ilustamata kujul. Tegu on endiselt ühe enim müüdud psühholoogia valdkonna raamatuga, mis on kaval, halastamatu, õpetlik ja läbinägelik.
Jagan Sinuga mõistujuttu õpetajast ja õpilasest, mis ehk aitab positiivse mõtlemise kõrval hoida selget mõistust, annab inspiratsiooni lihtsalt mõtlemiseks ja iseenda kaitsmiseks.
Elas kord maadlusmeister, kes oli kolmsada kuuskümmend haaret ja võtet selgeks õppinud. Eriti pidas ta lugu ühest oma õpilasest, kellele aja jooksul kolmsada viiskümmend üheksa maadlusvõtet kätte harjutas. Aga oma viimase triki hoidis ta ikka millegipärast enda teada. Möödus kuid ja noormees sai nii osavaks, et polnud enam kedagi, kes oleks suutnud talle maadlusmatil vastu astuda. Ta hakkas oma mõjukusega uhkeldama ning kiitles koguni sultani kuuldes, et võiks kergesti oma õpetajale tuule alla teha, kui tolle iga ja õpetajaväärikus seda ei takistaks.
Noormehe jultumus ärritas sultanit ning ta käskis viivitamata palees maadlejate kohtumise korraldada ja tuli ka ise seda vaatama. Kohe kui gong kõlas, sööstis noormees jõuliselt hüüatades edasi, kuid sedamaid vastati talle kolmesaja kuuekümnenda võttega, mida ta ei tundnud. Maadlusmeister haaras oma endisel õpilasel ümbert kinni, tõstis ta kõrgele pea kohale ja virutas prantsatades vastu maad. Sultan ja kõik teised pealtvaatajad hõiskasid valjusti.
Kui sultan küsis maadlusmeistrilt, kuidas ta suutis nii tugevat vastast võita, siis tunnistas too, et oli ühe salavõtte just selliseks puhuks ainult enda teada jätnud. Seejärel mainis ta, mida oli rääkinud vibulaskmismeister, kes kahetses, et oli kõik oma saladused teistele teatavaks teinud. “Mul polnud ainsatki õpilast, kes hiljem ei oleks püüdnud mind ennast märklauaks valida,” kurtis too vaeseke.
