KUULA I „Heaolu jutud Silja ja Kristiga“: Urmas Sõõrumaa: teeme alustuseks ühe inimese ehk iseenda õnnelikuks
Silja Siller ja Kristi Roosimägi räägivad oma podcastis „Heaolu jutud“ nii omavahel kui ka erinevate inimestega heaolust ning kõigest sellest, mis tekitab inimestes head enesetunnet. Nende jutud räägivad elust, naudingutest, väljakutsetest ja arengust – ühesõnaga kõigest, mis aitab inimestel jõuda heaoluni. Podcast`is otsivad naised erinevaid „ah-haa“ momente elust, elamusi ja kogemusi ning soovivad aru saada, võtta õppust ja areneda koos kuulajate ja saatekülalistega.
Selles episoodis käis Siljal ja Kristil külas ettevõtja Urmas Sõõrumaa, kes rääkis oma arusaamadest ning sellest, kuidas laks vastu tagumikku toob mõistuse pähe. Juttu tuli ka sellest, et inimesed ise tõmbavad endale kõik ligi – õnne, õnnetused ja ka häda.
Enamus elu harjutad, siis tuleb äkki midagi välja
„Mina näen elu niimoodi, et inimene on tulnud siia maailma kannatama. Kui hästi läheb, siis antakse talle näiteks kannatusteks sada aastat, mõnel isegi rohkem, teisel vähem. Mis sa siis teed või mis sinu võimalus on? Ainuke võimalus on tunnistada oma kannatused omaks ja hakata neid armastama, sest siis, kui nad on sinu omad, on nad sulle õpetajad mitte valu tekitajad. Siis on parem taluda seda mõtet ajutisest olemisest maailmast. Tegelikult loomulikult ongi nad kõik kogemused, aga inimene ei suuda kannatamata ja ta tekitab selle ikka ja jälle,“ sõnab Sõõrumaa ja lisab, et kui keegi inimesele varba peale astub ja viimane haiget saab, siis on see mingi märk. „Kui valus on, siis võib öelda, et see on mingis mõttes kannatamine ja selle reageerimine. Kui sellest reageeringust ei õpi, siis astutakse jälle, teinekord kukub mingi muu asi. Midagi ei ole siin niisama. Selle jutu kokkuvõtteks võiks öelda, et kõike, mis meie ümber toimub, tuleks lihtsalt hakata aktsepteerima ja mitte mõista kohut. See on väga vajalik hetkel, kui siit elust lahkuma hakkad. Aga kuidas sa suudad sellel hetkel, et mõista kõiki asju ja mitte mõista kohut? Peab harjutama nagu trennisaaliski – enamus elu harjutad, siis äkki tuleb midagi välja,“ lausub ta.
Ainuke võimalus on tunnistada oma kannatused omaks ja hakata neid armastama, sest siis, kui nad on sinu omad, on nad sulle õpetajad mitte valu tekitajad.
Sõõrumaa sõnul tõmbavad inimesed endale ise kõik ligi – õnne, õnnetused ja häda. „Meie võimalus on mitte seda energiat toita. Kui tegeleme abistamise ja kõige muuga, siis proovime seda teha oma südamega või mitte tasakaalutuse kompenseerimiseks. Kui igaüks teeks siin ilmas õnnelikuks ühe inimese vähemalt, siis oleks paradiis. Mõni mees tahab teha kogu maailma õnnelikuks, siis sealt hakkabki suur häda pihta. Teeme ikka ühe inimese ehk iseenda kõigepealt õnnelikuks,“ leiab ta.
Kui igaüks teeks siin ilmas õnnelikuks ühe inimese vähemalt, siis oleks paradiis.
Toome teieni 4 head mõtet Urmas Sõõrumaa poolt:
- Inimene on tulnud siia maailma kannatama. Kui hästi läheb, siis antakse talle näiteks kannatusteks sada aastat, mõnel isegi rohkem, teisel vähem.
- Ainuke võimalus on tunnistada oma kannatused omaks ja hakata neid armastama, sest siis, kui nad on sinu omad, on nad sulle õpetajad mitte valu tekitajad. Siis on parem taluda seda mõtet ajutisest olemisest maailmast.
- Kui valus on, siis võib öelda, et see on mingis mõttes kannatamine ja selle reageerimine. Kui sellest reageeringust ei õpi, siis astutakse jälle, teinekord kukub mingi muu asi. Midagi ei ole siin niisama.
- Kui igaüks teeks siin ilmas õnnelikuks ühe inimese vähemalt, siis oleks paradiis. Mõni mees tahab teha kogu maailma õnnelikuks, siis sealt hakkabki suur häda pihta. Teeme ikka ühe inimese ehk iseenda kõigepealt õnnelikuks.
