Kuidas kasvatada pojast õnnelik, enesekindel mees?
Kas sinu poega häirib lärm, vägivald ja palju rahvast? Kas teda hirmutavad uued olukorrad? Kas ta ei talu kriitikat või ei meeldi talle karmid spordialad? Sinu poeg võib olla üks kahekümnest portsendist poistest, kel on tundlik närvisüsteem. Meie tundlikud pojad on loovad, lahedad, õrnad, oskavad hinnata ilu ja sügavalt armastada. Seetõttu on tundlikel poistel eriti raske kasvada üles maalimas, kus õpetatakse poistele olema karm, agressiivne ja oma tundeid peitma.
Raamatus “Tugev, tundlik poiss” uurib Ted Zeff tundlikele poistele omaseid probleeme ning jagab õpetusi, kuidas vanemad, haridustöötajad ja mentorid saavad aidata tundlikul pojal kasvada tugevaks, õnnelikuks ja enesekindlaks meheks. Dr Zeff jagab praktilist nõu, kuidas aidata pojal tõsta oma enesehinnangut ning suurepäraselt pere keskel, koolis, sõprade hulgas ja spordis hakkama saada. Raamatut on soovitanud Empaat.ee keskkond.
Viiel erineval kontinendil elava kolmekümne tundliku mehe vastused küsimusele: „Mida saanuks sinu vanemad, õpetajad ja teised täiskasvanud, kellega sa elus oled kokku puutunud, teha teisiti, et sinu lapsepõlv oleks möödunud paremini?“.
Võta tundlikku poissi täpselt sellisena, nagu ta on
Paljud uuringus osalenud mehed soovisid, et täiskasvanud oleksid suhtunud tundlikkusse kui positiivsesse omadusse juba nende lapsepõlves. Jonathan rõhutas: „Kui sinu poeg on tundlik, ära arva, et tal on midagi viga ja seda viga tuleks justkui parandada. Selle asemel peaksid täiskasvanud suhtuma tema tundlikusse kui millessegi erilisse, mis aitab tal elus edasi jõuda. Tegelikult on tundlik poiss vanematele, õpetajatele ja pereliikmetele jumala kingitus. Nad peaksid tundlikku poissi hoidma ning mõistma, et sellisest poistest kasvavad mehed, kes ravivad meie planeeti. Nad peaksid julgustama tundlikku poissi ennast avama ning mitte häbenema oma olemust. Armasta oma tundlikku poega tingimusteta nii palju kui suudad ja julgusta teda tegelema sellega, mis talle meeldib.“
Steve jagas Jonathani arvamust, et täiskasvanud peaksid tundlikku poissi võtma sellisena, nagu ta on. „Ma ütleksin vanematele ja õpetajatele, et nad ei tohiks kunagi näidata näpuga poisile, kes oma tundeid välja näitab. Nad peaksid vaatama tõele näkku, et isegi kui tundlik poiss erineb teistest poistest, ei ole tal midagi viga. Ta on täiuslik just sellisena, nagu ta on loodud. Ära kunagi võrdle tundlikku poissi vähetundlike poistega, sest see ei mõju tema enesehinnangule hästi. Leia poja juures mitmeid positiivseid jooni. Ära sunni ülitundlikku poissi tegema midagi sellist, mis on tema jaoks ebamugav. Kui ma peaksin tundliku poisi vanematele, õpetajatele, perele ja sõpradele midagi ütlema, siis seda, et ärge oodake, et ta käituks oma ülitundlikule loomusele vastupidiselt.“
Ära sunni ülitundlikku poissi tegelema meeskondlike spordialadega
Olen kuulnud mitmest isast, kes on sundinud poega tegelema meeskondlike aladega, mis paljudele tundlikele poistele nende iseloomu tõttu ei sobi. Jorgen Taanist ütles: „Isa tahtis, et ma liituksin kooli jalgpallimeeskonnaga, mis põhjustas palju tüli ja rikkus meie suhte. Isa oli koolipõlves kõva jalgpallur ja isegi nüüd mängib ta sageli jalgpalli või vaatab mänge televiisorist. Tundsin end seepärast, et ei tahtnud meeskonnaga liituda, väga halvasti, justkui ma poleks tõeline poiss. Selle asemel, et mind eemale tõugata põhjusel, et ma ei tahtnud isa soovi täita, oleks nad pidanud minu valikuid austama. Isa ei tohi sundida poega sporti tegema siis, kui poeg seda ei soovi.“
Ära käitu nii, nagu ülitundlikul poisil oleks midagi viga või mõni vaegus
Kuigi on oluline, et ülitundliku poisi vanemad saaksid sellest omadusest aru, ei tohi lähedased täiskasvanud suhtuda temasse nii, nagu tal oleks diagnoositud mingi emotsionaalne vaegus. Jonathan rääkis: „Mina ei kipu kohe teatud iseloomujoont või omadust vaeguseks tembeldama. Lugedes esimest korda raamatuid ülitundlikest inimestest, jäi mulle meelde see, et ülitundlikud inimesed ei peaks justkui pingutama. Ent väide, et sinu omadus on tegelikult vaegus või vabandab kuidagi välja, et sa ei peagi püüdma anda endast parimat lõpuks kasuks ei tule. Ära tembelda ülitundlikku poissi ebanormaalseks ega isegi mõtle temast nii, sest see teeks temast ohvri ja vähendaks soovi areneda. Õiges kontekstis ta näeb, millised on selle omaduse eelised ning see annab talle julgust teiste silmis välja paista.
Kinnita ülitundlikule poisile, et ta on tugev
Mäletan, et nägin kuskil T-särki kirjaga „Õrnus on tugevus“. Õpeta tundlikule pojale, et võimukas ja sõjakas käitumine ei näita tegelikult tugevust. Tõeliselt tugev inimene elab täisväärtuslikult ja näitab välja kõiki oma tundeid. Terry meenutas: „Soovin, et vanemad teaksid, et tundlik poiss on tugev hoolimata sellest, et tema tugevus võib ilmneda teisiti kui enamikul poistel. Ülitundliku poja vanemad peaksid talle õpetama, et teiste inimeste suhtes hooliv ja lahke käitumine on omamoodi tugevus. Kes saaks väita, et hooliv ja lahke poiss on kuidagi nõrgem poisist, kellele meeldib kakelda? Vaadake, kui mõistev ja lahke oli Kristus. Ta õpetas, et ei tule mitte vastu lüüa, vaid keerata teine põsk ning see sõnum, mis ei kätke endas vägivalda, on püsinud tuhandeid aastaid. Kui vanemad suudaksid ülitundlikule pojale sisendada, et temas peitub suur sisemine jõud, muudaks see teda kindlasti enesekindlamaks.“
Õpeta pojale, kuidas seada piire
Poistele ja spordile pühendatud peatükis oli juttu, kuidas hirmunud ja emotsionaalselt tundlik poiss aikidoo trennis käis. See muutis ta enesekindlamaks, nii et ta julges teistega suheldes piire seada. Ülioluline on, et täiskasvanud õpetaksid ülitundlikule poisile, kuidas piirid paika panna ja kuidas võimukate ja sõjakate lastega käituda. Tundlikele poistele tuleb rääkida, et nad ei pea mitte kunagi taluma teiste emotsionaalset või füüsilist väärkohtlemist.
Tom meenutas: „Oleksin soovinud, et isa või keegi teine oleks mulle õpetanud, kuidas põhikoolis kartliku ja kõhna poisina enda eest seista. Kahjuks ei olnud mul kedagi, kes oleks seda teinud. Oleks kindlasti aidanud, kui ma oleksin õppinud karated või jõusaalis käinud, sest see oleks muutnud mind enesekindlamaks ja julgemaks. Vanemad peavad tõesti arale ja tundlikule poisile õpetama, kuidas agressiivsetele kiusajatele vastu seista, sest vastasel juhul hakatakse neid koolis narrima. Arvan, et tundlikud poisid peaksid õppima olema tugevamad isegi siis, kui see nende loomusega kokku ei lähe.“
Leebe kasvatus
Tundlikele poistele mõjub paremini leebe kasvatus. Karmid keelud võivad tundliku poisi meele ja enesehinnangu maatasa teha. Aaroni vanemad pooldasid ranget kasvatust ja karistasid kõiki poegi ühtemoodi rangelt. Aaron rääkis: „Minu vanemad ei oleks pidanud olema mind karistades nii karmid. Vennad naersid, kuid nendega pahandati, ent mulle tegid vanemate etteheited väga haiget. Ma ihkasin nende heakskiitu ja piisanuks, kui nad oleksid öelnud mulle lihtsalt, et see, mida ma tegin, oli vale ja ma oleks seda kuulda võtnud. Tundlikule pojale piisab leebest keelust. Kui isa mind teiste ees kritiseeris, tundsin end väga halvasti. Mäletan siiani, kui olime isaga kord poes, kus rahvast oli palju ja ma tegin kogemata mänguasja katki. Ta hakkas kõigi nähes karjuma, öeldes, milline kobakäpast totu ma olen. Mul on siiani valus juhtunut meenutada. Vanemad peaksid tundlikke lapsi kasvatama õrnal ja konstruktiivsel moel ja mitte teiste juuresolekul kritiseerima.“
Õiglase ja konstruktiivse käitumisega sa annad tundlikule pojale mõista, et arvestad esmalt tema probleemide ja vajadustega ega tõsta esile enda häbitunnet, pettumust või viha. Aaroni isa tundis piinlikkust või viha poja eksimuse üle, mistõttu ta reageeris üle ja tegi Aaronile haiget. Selle asemel astu samm tagasi, vaata, mida sa lapsevanemana tunned ning püüa teadvustada, et need tunded kuuluvad sulle ja sinu poja nõrkustel pole sellega midagi pistmist. See aitab sul kasvatada oma ülitundlikku poega rahulikult, leebelt ja konstruktiivselt.
Piira ligipääsu meediale
Üheksakümmend protsenti uuringus osalenud ülitundlikest meestest väitsid, et lapsepõlves ei meeldinud neile vaadata televiisorist vägivaldseid saateid ega filme. Tundlikud poisid on mõjutustele väga vastuvõtlikud ja seepärast on oluline piirata aega, mil sinu poeg vaatab televiisorist vägivaldseid saateid, filme või mängib videomänge.
Viieaastase ülitundliku poisi vanemad rääkisid, et peale televiisori ja filmide vaatamise keelamist ei olnud poiss enam nii tujukas ja muutus rõõmsamaks. Meedia vaatamise keelamine või vähendamine tähendab, et sa pead pöörama lapsele kodus rohkem tähelepanu, mis võib olla keeruline ja nõuda rohkem aega. Vähem aega elektroonilise lapsehoidja seltsis annab teisalt rohkem võimalusi veeta koos perega lõbusalt aega. Alguses võib see üleminek olla raske, ent tulemus on pere jaoks hindamatu.
Steve meenutas: „Lapsepõlves oli mul toas oma televiisor, mida ma pidevalt vaatasin, sest käisin harva väljas. Usun, et televiisori vaatamine mõjus halvasti minu närvisüsteemile ja ärritas mind. Mäletan, et suviti vanaema ja vanaisa juures käies, kus meil ei lubatud televiisorit vaadata, tundsin end märksa rahulikumana.
Arvan ka, et kõik need karmid maskuliinsed tegelaskujud mõjusid mulle halvasti ja panid mind end halvasti tundma. Tundus, et ma ei saa iial nende karmide meeste sarnaseks ja et ma muud televiisorist ei näinud, kui neid, hakkasin arvama, et mul on midagi viga. Isegi praegu, vaadates televiisorist vägivaldset või emotsionaalselt pingelist filmi, näen ma halbu unenägusid. Ma lihtsalt ei suuda seda saadet või filmi peast välja saada ja mõnikord käib see minuga mitu päeva kaasas. Kuigi ma oleksin tol hetkel vastu hakanud, poleks vanemad pidanud lubama mul nii palju televiisorit vaadata.“
Aita oma ülitundlikul pojal leida tasakaalu üksiolemise ja teistega suhtlemise vahel
Tundlikud poisid peavad teadma, et neil on kodus turvaline ja vaikne koht, kus nad võivad rahuneda, ent kui nad on enamuse ajast üksi, tuleks neid tasakesi julgustada koduseinte vahelt välja minema. Brian mainis: „Kuigi tundlik poiss vajab aega puhkuseks, peaks ta siiski leidma tasakaalu üksiolemise ja teistega suhtlemise vahel. Lapsena olin liiga palju üksinda. Olnuks parem, kui vanemad oleksid julgustanud mind rohkem väljas käima. Algul oleks mul tõenäoliselt olnud pisut ebamugav, ent pikemas perspektiivis tulnuks mulle kasuks rohkem aega sõprade seltsis veeta. Ehk peitub iva selles, et vanemad ei tohiks oma poega sundida teistega suhtlema, vaid hoopis teda julgustama. Piir selle vahel on ilmselt vaevumärgatav.“
Vanem ei saa mitte ainult julgustada ülitundlikku poissi suhtlema, vaid ema ja isa võivad luua selleks ka vastavad tingimused. Nooremat poega saad sa teise lastega mängima viia (tingimused, et teda hästi koheldakse). Sa võid teisi lapsi ka oma koju mängima kutsuda, juhul, kui poeg eelistaks, et sa oleksid lähedal. Sa võid ta panna ka mõnda huviringi, nagu kunsti- või muusikaringi, jalgpalli- või enesekaitsetrenni, tänu millele ta peab kodust välja minema ja teiste lastega suhtlema. Kui poeg saab vanemaks, võite kõik koos mõne tema sõbraga minna pitsat sööma või kinno. Sa peaksid ise võib- olla pisut tagaplaanile jääma, ent olles alguses pojale teistega suhtlemisel abiks, julgeb ta teinekord ka ilma sinuta välja minna.
Minge matkama
Uuringus osalenud tundlikud mehed väitsid, et neile meeldis väga looduses aega veeta ja paljud ülitundlikud mehed rääkisid, et lapsepõlves oli nende peamine pelgupaik pärast pingelist ja stressirohket päeva kuskil looduses. Terry meenutas soojalt: „Ainus koht, kus ma end peale kaoselist päeva koolis ja kodus rahuneda suutsin ja end turvaliselt tundsin, oli kodu lähedal metsas. Tänu jumalale, et ma elasin rahvuspargi lähedal.“
Gary meenutas härdusega jalutuskäike metsas koos vanaisaga. „Minu vanematel polnud kunagi minu jaoks aega, ent mõned kõige eredamad lapsepõlvemälestused on sellest, kui ma maal vanaisa maja ümbruses uitasin. Matkasime vanaisaga looduses mitmeid tunde. Võib tunduda imelik, ent peale neid jalutuskäike oli minu süda armastust täis. Usun, et igale tundlikule poisile tuleb kasuks looduses aega veeta, eriti veel armastava täiskasvanu seltsis.“
Vaata enda sisse
Täiskasvanu saab ehk tundlikku poissi kõige rohkem aidata sellega, kui mõtleb selle üle, kuidas on välja kujunenud tema arusaam sellest, kuidas üks poiss peaks käituma. Terry tõi elava näite: „Mul oleks olnud palju kasu, kui minu vanemad oleksid enda sisse vaadanud ja ise oma deemonitega rinda pistnud. Arvan, et parim, mida vanemad saavad oma laste jaoks teha, on lahendada oma suhteprobleemid ise ning mitte elada oma emotsionaalseid pingeid laste peal välja. Sundides ülitundlikku poissi enda väärtushinnangutega kohanema, arvestad sa sellega, mis on sulle hea, mitte aga sel- lega, mis on õige sinu poja jaoks.“
„Vanemad ja ka õpetajad peavad mõistma, et kõik me oleme erinevad. Mis võib näida ebahariliku käitumisena, on tundliku poisi puhul täiesti tavapärane. Vanemad peaksid mõtlema rohkem sellele, kuidas kujunes nende arusaam mehelikkusest ja kuidas see mõjutab neid endid, nende lapsi või maailma tervikuna. Kas tõesti peavad mehed olema agressiivsed, karmid ja tundetud? Usun, et kui vanemad selle üle põhjalikult järele mõtlevad, austavad nad oma poegi täpselt sellisena, milliseks nad on loodud.“
Räägi teistele poja tundlikkusest
Tundliku poja vanemana räägi perekonnale, sõpradele, naabritele ja õpetajatele, et kuigi su poeg on ülitundlik, on ta täiesti normaalne. Jonathan saatis mulle sellise e-kirja: „Peale teie esimese raamatu „The Highly Sensitive Person ́s Survival Guide” ja dr Aroni „Ülitundlik inimene” lugemist tundsin tõelist kergendust, et ilmas on veel teisigi inimesi, kes on minu moodi tundlikud. Eelnevalt olin arvamusel, et olin üksinda nii tundlik ja tundsin end seetõttu väga halvasti. Vanemate kohus on rääkida teistele, et kahekümnel protsendil kõikidest poistest on tundlik närvisüsteem.“
Mida rohkem sa sellest iseloomujoonest räägid, seda rohkem aitad sa oma poega ja tervet ühiskonda. Kui keegi ütleb sulle, et su poeg on liiga tundlik, võid rahuliku südamega vastata: „Dr Elaine Aroni uuringu kohaselt moodustavad ülitundlikud inimesed umbes kakskümmend protsenti elanikkonnast (nii mehed kui naised võrdselt). Sel osal elanikkonnast on tundlikum kesknärvisüsteem, mistõttu nad on vastuvõtlikumad keskkonna mõjutajatele, nii positiivsetele kui negatiivsetele. Mõjutajateks on näiteks hääl, lõhn, teatud toiduained, kaos, ilu või valu. Tundlikud poisid tajuvad sensoorseid mõjutajaid sügavamalt kui teised poisid. Selle omadusega võib kaasneda nii rõõm kui valu.“
Pojast rääkides tuleb aga kindlasti jääda diskreetseks. Kui sinu arvates võib teine inimene hakata poja tundlikkust kuidagi naeruvääristama või maha tegema, pole sellest vaja juttu teha. Sa võid üheselt vastata kellegi salvavatele märkustele poja käitumise kohta, et sulle toob sinu tundlik, mõistev ja hooliv poeg vaid rõõmu.
Allikad: www.empaat.ee ja Ted Zeff raamat “Tugev, tundlik poiss. Kuidas kasvatada pojast õnnelik, enesekindel mees”
