KRISTI LUGEMISSOOVITUSED I Kuidas oma lapse mõistuse arengule kaasa aidata?

GoodNewsi IT-spetsialist Kristi Zirk jagab oma lugemissoovitusi Lugemine on lahe kogukonnas. Üheteistkümnendana soovitab ta Daniel J. Siegel, Tina Payne Bryson`i raamatut „Lapse ajukeskne kasvatus“ kirjastuselt Tänapäev.

„Sinu põnni tabab keset poodi jonnihoog. Su viieaastane keeldub hommikul riidesse panemast. Kolmandas klassis käiv laps mossitab pingil, selle asemel, et teistega kaasa mängida. Kas kogu maailma lapsed on haaratud mingisse vandenõusse, mille eesmärk on vanemate elu põrguks teha? Tegelikult mitte. Lihtsalt nende arenev aju sunnib neid vahel käituma mõistatuslikult. Kuidas selliseid olukordi vältida, lahendada ja aidata oma lapse mõistuse arengule võimalikult kaasa – just sellest käesolev raamat räägibki,“ selgitavad autorid.

Raamatus on välja toodud ka 12 murrangulist strateegiat, kuidas aidata lapse mõistusel areneda.

TÄHELEPANEKUID RAAMATUST:

• Kui laps areneb, peegeldab tema aju lapsevanema aju.
• Vasak aju armastab ja ihaldab korda. Parem aju on aga holistlik ja mitteverbaalne. Vasak aju keskendub tekstile, parem aga kontekstile.
• Väga väikeste laste käitumises domineerib parem aju, eriti esimese kolme eluaasta jooksul. Nende jaoks ei ole olemas loogikat, vastutust ega aega.
• Üldiselt on parem arutleda vale käitumise ja selle tagajärgede üle alles pärast lapse rahunemist.
• Lapsed jagavad palju meelsamini oma tundeid ja räägivad sel ajal, kui nad midagi ehitavad, kaarte mängivad või autos sõidavad, mitte siis, kui panete nad enda ette istuma, vaatate neile otse silma ning palute neil end avada.
• Lõbus mäng ja sellega kaasnev füüsiline liikumine võivad muuta teie väikelapse mõtlemist ning muuta kogu hommiku teie mõlema jaoks palju nauditavamaks.
• Minevikukogemused mõjutavad märkimisväärselt, kuidas mõistame seda, mida me olevikus näeme või tunneme. Meie minevik kujundab täielikult meie olevikku ja tulevikku ning teeb seda ajus leiduvate seoste abil.
• Tunded on seisundid, mitte iseloomujooned. Tunded on ajutised – keskmiselt tulevad ja lähevad meie emotsioonid üheksakümne sekundiga.
• Teiste sisemised seisundid – rõõmust ja mängulisusest kurbuse ja hirmuni – mõjutavad ka meie meeleseisundit.
• Uurimused on näidanud, et kõige paremini ennustab edasises elus häid õdede-vendade vahelisi suhteid see, kui lõbusalt nad noorena koos aega veedavad.
• Liiga tihti unustame, et tegelikult tähendab distsipliin õpetamist, mitte karistamist. Distsiplineeritav on õpilane, mitte oma käitumise tagajärgede eest vastutaja.
• Lapsevanemana on teie kõige olulisem „meie“ suhe see, mida jagate lapsega. See suhe mõjutab märkimisväärselt lapse tulevikku.

MEELESPEA

VASAKU JA PAREMA AJU LÕIMING

Vasak + parem = selgus ja mõistmine. Aidake lastel kasutada koos loogilist vasakut aju ja emotsionaalset paremat aju.

Mida teha?

• Sideme loomine ja ümbersuunamine. Kui teie laps on endast väljas, siis looge temaga algul emotsionaalne side, parem aju parema ajuga. Kui ta on seejärel taastanud parema kontrolli ja on vastuvõtlikum, siis suunake teda vasaku aju õpetuste ja distsipliiniga.
• Taltsutamine sõnadega. Kui teie lapses mäslevad suured paremast ajust tulenevad kontrolli alt väljunud emotsioonid, siis aidake tal jutustada lugu sellest, mis teda endast välja on viinud, et vasak aju saaks aidata tal kogemust mõista ja ta tunneks, et olukord allub kontrollile.

ÜLEMISE JA ALUMISE AJU LÕIMING

Ülemise aju arendamine. Otsige võimalusi keeruka ülemise aju arendamiseks. Ülemist aju „ehitatakse“ kogu lapsepõlve ja noorusea ning eriti emotsioonirikastel hetkedel võib alumine aju selle „kaaperdada“.

Mida teha?

• Suhelge, ärge nuhelge. Stressirohketes olukordades pöörduge lapse ülemise aju poole, mitte ärge vallandage tema alumist aju. Ärge lajatage kohe lauale sest-ma-ütlesin-nii-kaarti. Selle asemel esitage küsimusi, paluge alternatiive või pidage isegi läbirääkimisi.
• Kasutage või kaotage. Pakkuge lapsele rohkelt võimalusi ülemise aju treenimiseks. Mängige „Mida sa teeksid?“ mänge ja vältige laste päästmist keeruliste otsuste vastuvõtmisest.
• Liigutage või kaotage. Kui laps on kaotanud ühenduse ülemise ajuga, siis aidake tal keha liigutamise abil tasakaal taastada.

MÄLU LÕIMING

Muutke abstraktne konkreetseks. Aidake oma lastel muuta abstraktsed mälestused konkreetseks, et minevikukogemused ei saaks neid kurnavalt mõjutada

Mida teha?

• Kasutage mõistuse pulti. Kui lapsele on valuliku sündmuse kirjeldamine vastumeelne, siis võimaldab sisemine pult tal lugu pausile panna, seda tagasi või edasi kerida, nii et ta saab säilitada kontrolli, kui palju ta korraga vaatleb.
• Pidage meeles meeldetuletamist. Aidake lastel treenida mälu, pakkudes neile palju võimalusi oluliste sündmuste meenutamiseks, toimugu see siis autos, õhtusöögilauas või kus iganes.

MINA JA MINU PALJUDE OSADE LÕIMING

Teadlikkuse ratas. Kui teie lapsed jäävad teadlikkuse ratta mõnele äärepunktile lõksu, siis aidake neil valida, kuhu nad oma tähelepanu suunavad. Nii aitate neil taastada kontrolli enesetunde üle.

Mida teha?

• Laske emotsioonipilvedel mööduda. Tuletage lastele meelde, et tunded tulevad ja lähevad, et need on ajutised seisundid, mitte püsivad iseloomujooned.
• Aidake pöörata laste tähelepanu nende sees olevatele tundmustele, kujutluspiltidele, tunnetele ja mõtetele.
• Meelesilma treenimine. Meelesilma harjutused õpetavad lastele, kuidas end rahustada ja koondada tähelepanu sinna, kuhu nad tahavad.

ISEENDA JA TEISTE LÕIMING

„Meie“ jaoks loodud. Otsige viise, kuidas ära kasutada aju kaasasündinud võimekust sotsiaalseks koostoimeks. Looge suhetest positiivsed vaimseid mudeleid.

Mida teha?

• Nautige üksteise seltskonda. Muutke lõbus ajaveetmine perekonna tavaks, et teie lapsed saaksid nautida positiivseid ja rahuldust pakkuvaid kogemusi koos inimestega, kellega nad veedavad kõige rohkem aega.
• Sideme loomine konflikti kaudu. Ärge pidage konflikti takistuseks, mida tuleb vältida, vaid võimaluseks, mille abil õpetada lastele põhilisi suhtlusoskusi, näiteks nägemist teiste inimeste vaatenurgast, mitteverbaalsete viidete mõistmist ja leppimist.