KRISTI LUGEMISSOOVITUSED I Kuidas juhtida oma elu nii, et see kulgeks sujuvamalt?

GoodNewsi IT-spetsialist Kristi Zirk jagab oma lugemissoovitusi Lugemine on lahe kogukonnas. Tema 18. raamatusoovitus on Äripäeva kirjastuse raamat „Korrastatud mõistus“, mille autor on Daniel J. Levitin.

Raamatust saab teada nii seda, miks me käitume nii, nagu me käitume, kui ka seda, kuidas juhtida oma elu nii, et see kulgeks sujuvamalt, tõhusamalt ja õnnelikumalt.

Suur osa raamatust on pühendatud tähelepanule. Miks aju pöörab mõnele asjale tähelepanu ja mõnele mitte? Rööprapsimisel on oma konkreetne ainevahetuslik hind, ülesannete vahel edasi-tagasi lülitumine nõuab väga palju energiat ja toob kiiresti kaasa vaimse kurnatuse.

See raamat aitab leida võimalusi korrastada oma mõistus ja elu nii, et igal asjal on kindel koht oma õiges sahtlis – kusjuures alahinnata ei tohi ka sodisahtli rolli.

TÄHELEPANEKUID RAAMATUST:

• Mälu on ekslik, kuid mitte niivõrd säilitamise, kuivõrd meenutamise piirangute tõttu. Asi pole ainult selles, et me mäletame asju valesti, vaid me isegi ei tea, et me mäletame neid valesti.
• Esimeste kirjutatud sõnadega saabusid kohemaid säilitamise, indekseerimise ja juurdepääsu probleemid: kuhu tuleks kirjutis talletada, et see kaotsi ei läheks ning samuti peab meeles pidama, et seda ka vaadata.
• Me ei kipu kogema üldisi mäluhäireid, vaid meil tekivad spetsiifilised, ajutised mälukaotused ühe-kahe asja suhtes. Nende paari palavikulise minuti jooksul, mil te otsite kadunud võtmeid, mäletate ikkagi oma nime ja aadressi.
• Õnnelikud inimesed pole need, kellel on rohkem. Pigem on õnnelikud need inimesed, kes rõõmustavad selle üle, mis neil juba olemas on.
• Selleks, et mõista teist, rääkivat inimest, peame töötlema 60 bitti informatsiooni sekundis. Kui töötlemisvõimsuse piirmäär on 120 bitti sekundis, tähendab see, et kui teiega räägib ühekorraga kaks inimest, suudate te neid vaevu mõista.
• Sel planeedil ümbritseb igaüht meist miljardeid inimesi, kuid me suudame korraga aru saada kõige rohkem kahest!
• Tähelepanu on piiratud mahuga ressurss – asjade hulgal, millega me suudame ühekorraga tegeleda, on kindlad piirid.
• Esimesed kirjavormid ei ilmunud mitte kunsti, kirjanduse või armastuse jaoks, vaid äri tarbeks – võib öelda, et kogu kirjandus sai alguse müügikviitungitest.
• Me teeme rohkem tööd kui kunagi varem. Rohkema aja asemel on enamikul meist seda vähem. Tegemisi, mis varem tehti meie jaoks ära ühe osana ettevõtte lisaväärtusteenusest, oodatakse nüüd meilt endilt. (Lennureiside puhul eeldatakse, et teeme broneeringud ja lennule registreerimise ise – varem tegid neid lennufirmade töötajad või reisikorraldajad).
• Värsked tõendid väidavad, et uute ideede omaksvõtt ja õppimine aitab elada kauem ja võib eemal hoida Alzheimeri tõbe.
• Ükski teine liik ei erista eneseteadlikult minevikku, olevikku ja tulevikku. Ükski teine liik ei kahetse möödaläinud sündmusi ega tee kaalutletud plaane tulevaste sündmuste tarbeks.
• 30 000 söödavast taimest, mida Maal tuntakse, on vaid 11 need, mis annavad 93 protsenti kõigest, mida inimesed söövad.
• Mälu on fiktsioon. See võib end esitleda faktina, kuid on äärmiselt aldis moonutustele. Mälu lihtsalt ei taasesita, vaid kirjutab ümber.
• Kui miski meid uskumatult tugevasti hirmutas, erutas, kurvastas või vihastas – need on inimese neli peamist emotsiooni –, mäletame seda tõenäolisemalt.
• Inimeste võime kategooriaid kasutada ja neid käigu pealt luua on üks kognitiivse säästlikkuse vorme. See aitab koondada sarnaseid asju ja vabastab seega meid vajadusest langetada energiakulukaid otsuseid.
• Asjade üleskirjutamine säilitab vaimset energiat, mis muidu kuluks muretsemisele selle pärast, et miski võiks ununeda, ja püüdlustele asju meeles pidada.
• Tegemist vajavate asjade peensorteerimise 4 kategooriat: tee ära, delegeeri teistele, lükka edasi või unusta ära.
• Mõned parimatest ideedest saabuvad siis, kui te teete midagi hoopis muud.
• Suure osa asjade kaotamisest põhjustavad struktuursed jõud – kurja juureks on meie elus eksisteerivad mitmesugused rändavad asjad, mis ei ole piiratud kindla asukohaga, nagu on tagasihoidlik hambahari.
• Üks olulisematest reeglitest asjade mittekaotamisel on ettenähtud koha reegel.
• Mida hoolikamalt on teie kategooriad konstrueeritud, seda paremini korraldatud on teie keskkond ja omakorda ka mõistus.

3 üldist organiseerimise reeglit:

1. Valesti sildistatud asi või asukoht on halvem kui sildistamata asi.
2. Kui on olemas standard, järgige seda.
3. Ärge hoidke alles seda, mida te ei kasuta.

• Multitasking’u tõttu tekkiv kognitiivne kadu on kanepisuitsetamisega võrreldes isegi suurem.
• Kui omandada informatsiooni multitasking’u käigus, siirdub värske informatsioon valesse ajuossa.
• Võrreldes paberkirjadega, ei maksa e-kirja saatmine midagi. Pole vaja marki, ümbrikut ning kulutada aega kirja posti viimisele. Ainuüksi meili saatmise hõlpsus on kaasa toonud kommete muutumise: me kaldume teistele palveid esitades olema vähem taktitundelised.
• Tiguposti ja meili vahel on olulisi erinevusi ka saajate poole peal. Vanasti saabus post ainult kord päevas. Kõige tähtsam oli fakt, et kuna posti kohale jõudmiseks kulus paar päeva, polnud ka eeldust hakata selle saabudes silmapilk tegutsema.
• Meili kasutatakse kõige jaoks. Me ei tea, kas kirjas on midagi, mida me peame tegema kohe või võime teha hiljem, kas seal on midagi elutähtsat või mõttetut.
• Inimesed, kes loevad ilukirjandust, suudavad teise inimese emotsioone paremini märgata.
• Ja kuigi paljud arvavad, et eelistavad üksinda olemist, ei tea me alati, mida tahame.
• Kuulumine tähendab heaolu.
• Me oleme äärmiselt kehvad tuvastama, kui keegi valetab, isegi kui sellest sõltub meie elu.
• Meil on kalduvus hoida informatsioonist kinni, olgugi et see on hiljem osutunud vääraks.
• Kui on mitu pealtnägijat, ei koondu sekkumisvajaduse surve mitte ühele, vaid sekkumiskohustus jaguneb kõigi pealtvaatajate vahel. Selle tulemusena ei lähe appi mitte keegi.
• Ilma Päikeselt laekuvate vihjeteta triivivad meie kehad 25-tunnise ööpäeva suunas.
• Kuna prefrontaalkorteks ei arene inimestel täielikult välja enne, kui täitub kakskümmend eluaastat, pole noorukitel impulsikontroll täielikult kujunenud. See on ka põhjus, miks lapsed ja noorukid ei ole planeerimises või rahuldustunde edasilükkamises kuigi osavad.
• See, mis eristab eksperte algajatest, on teadmine, millele pöörata tähelepanu ja mida ignoreerida.
• Öine uni rohkem kui kahekordistab tõenäosust, et te lahendate ülesande, mis nõuab taipamist.
• Tee kõige ebameeldivam asi ära kohe hommikul, kui sa oled kõige rohkem tahtmist täis, sest tahtejõud väheneb päeva edenedes.
• Inimestel on kehv frustratsioonitaluvus. Meil on iga hetk valida, milliseid ülesandeid täita või milliseid tegusid ette võtta, ning me ei kipu nende seast valima mitte kõige tasuvamat, vaid kõige kergemat. See tähendab, et ebameeldivad või rasked asjad lükatakse kõrvale.
• Peaaegu eranditult esineb kulgemisseisund siis, kui inimene annab töös oma parima, teeb tööd sellisel tasemel, mis ületab selle, mida tavaliselt peetakse tema parimaks.
• See, mida te mõtlete, saab selleks, mida te teete.
• Kulgemisseisundit esineb regulaarsemalt nende puhul, kes on mingil alal asjatundjad või on investeerinud suurel hulgal aega mingi valdkonna omandamiseks.
• Asjatundjad soovitavad tõusta püsti ja jalutada ringi vähemalt ühe korra iga pooleteise tunni järel ning lisada päevakavva füüsiline tegevus.
• Noored inimesed, kes põevad surmahaigust, kalduvad maailma nägema vanainimese pilguga.
• Üks moodus tõrjuda vananemise mõjusid on püsida vaimselt aktiivsena, võtta ette asju, mida te pole kunagi varem teinud. Mentaalne aktiivsus kaitseb Alzheimeri tõve eest.
• Mõned uuringud näitavad, et te pikendate oma elu ühe tunni võrra iga treeningtunni kohta.
• Enamikule meist näivad kaotused suurematena kui võidud. Saja dollari kaotamise valu on suurem kui saja dollari võitmise rõõm. Enamik meist teeks rohkem selleks, et vältida aasta kaotamist oma elust, kui selleks, et aastat juurde võita.
• Õige asja ajamine ka siis, kui keegi teine ei näe, on märk isiksuse terviklikkusest, kuid paljude arvates on see väga raske.
• Usaldust võidetakse või kaotatakse igapäevase tegevuse käigus, mitte suureliste või juhuslike žestidega.
• Me toimime kõige paremini, kui tegutseme mõningate piirangute raames ning samal ajal on meil lubatud kasutada loovust.
• Loovad inimesed on kõige uuenduslikumad siis, kui viibivad unistavas ehk uitmõtlemise režiimis.
• Kui me tegeleme ühe asjaga – nimetagem seda unitasking’uks –, tekivad aju uitmõtlemise võrgustikus kasulikud muutused ja suureneb ühenduvus.
• Kümneminutiline uinak võib mõjuda sama hästi kui poolteist tundi öist lisaund.
• Mida struktureeritum süsteem on, seda vähem informatsiooni on vaja selle kirjeldamiseks.
• Mis tahes laadi struktureeritud süsteemi loomise puhul tagab edu see, kui süsteem nõuab minimaalset otsinguaega ning on iga uustulnuka jaoks läbipaistev.
• Optimistid, kelle arvates ei saa midagi viltu minna, seisavad silmitsi tulude kaotamise ja finantsiliste tagasilöökidega ning realistid, kes on asjade untsuminekuks ette valmistunud, säilitavad oma tulu vaatamata tehnoloogilistele tõrgetele.
• Tõenäosus, et kõvaketas viie aasta jooksul rikki läheb, on 50 protsenti või isegi rohkem. „Küsimus pole selles, kas teie kõvaketas üles ütleb, vaid selles, millal see juhtub“
• Sotsiaalmeedia pole ajakirjandus, see on informatsioon. Ajakirjandus on see, mida sa sellega teed.
• Kriitiline mõtlemine nõuab, et me ei võtaks veebist leitud sisu puhta kullana. Kuna veeb on reguleerimata, peab iga kasutaja ise kandma oma koormat ja rakendama seda kasutades kriitilist mõtlemist.
• On tähtis õpetada lapsed uudishimulikeks ja uuriva meelega elukestva õppe harrastajateks. Võrdselt oluline on istutada lastesse mänguoskust: mõtlemine pole ainult tõsine töö, vaid võib olla ka lõbus.
• Kui te teete vea, öelge enesele: kui huvitav! Viga on võimalus midagi õppida!
• Millegi teadmine tähendab kaht asja: et selles pole kahtlust ja et see on tõde.
• Me mäletame asju paremini ja kauem, kui avastame need ise, mitte neid ei räägita meile.
• Organiseeritus annab meile vabaduse olla pisut organiseerimatu.
• Einstein oli loomingulisuse tähtsuse koondanud oma motosse: „Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised.“
• Kui oled kaotanud midagi, mida oled pidanud asendamatuks, on see tavaliselt asendunud millegi palju paremaga. Muutumise võti on uskuda, et kui me saame lahti vanast, võtab selle koha endale miski või keegi veelgi vaimustavam.