KRIISI ÕPPETUND! Vaata tõele näkku, alustades iseendast
Raamat “Kriisi 7 õppetundi” võiks kõikide juhtide raamaturiiulis olla. Me kõik teame, et palju lihtsam on olla eduka kui raskustes ettevõtte juht. Juhid, keda ei testita enne tippujõudmist kordagi, et pruugi ootamatute tööprobleemidega toime tulla. Mõned muutuvad pinge all paindlikuks, teised kangestuvad. Kolmandad teevad suuri vigu, kuid õpivad vigadest ja neist saavad paremad juhid. Kriis paneb proovile igaühe tõelised juhivõimed.
Bill George, kes on 20. sajandi tunnustatumaid tippjuhte, võtab kasulikud kogemused ja nõuanded kokku 7-s õppetunnis.
- Vaata tõele näkku, alustades iseendast
- Ära ole Atlas – heida maailm turjalt
- Kaeva sügavuti, kuni jõuad tõelise põhjuseni
- Valmistu pikaks pingutuseks
- Ära iial raiska head kriisi
- Rambivalguses oled ainult sina
- Ja nüüd keskendu võidule
Tõele näkku vaatamine
Enne kui saad kriisi lahendama asuda, pead tunnistama, et kriis on tõepoolest olemas. Järgmiseks tuleb asjad saada nii kaugele, et seda tunnistaksid ka kõik teised. Alles siis saab hakata probleeme määratlema ning looma plaane nende lahendamiseks.
Sageli on kõige raskem tunnistada oma rolli probleemi tekkimisel. Ja kui juhid isegi tunnistavad oma vigu, võivad nad siiski kohata vastupanu organisatsioonilt, sest ka teised inimesed ei taha kuidagi oma vigu tunnistada. See on üks põhjus, miks kriis nõuab juhilt suuri oskusi.
Miks on tõele näkku vaatamine raske?
Asjade tegeliku seisu eitamine on hävitanud inimeste karjääre ja firmasid rohkem, kui seda on kunagi teinud ebakompetentsus. Selle asemel, et küsida, miks teistel juhtidel on nii raske tõele näkku vaadata, küsi parem endalt: “Miks on see nii raske minu jaoks?”
Esimeseks põhjuseks on see, et inimesed eelistavad alati häid uudiseid ja kiireid lahendusi. Vaid harva tunnistatakse, et organisatsioon on kriisiseisundis. Kriisid algavad tavaliselt suhteliselt malbelt, kuid eskaleeruvad siis näiliselt väikeste sündmuste tõttu tõsisteks probleemideks.
Kui juhid ei vaata varakult tõele näkku, võivad nad kergesti ilma jääda signaalidest, mis viitavad organisatsioonil eesseisvatele sügavamatele probleemidele. Paljude jaoks on reaalsus lihtsalt liiga kohutav või on neil liiga häbi ning eitusest saab mugav kaitsemehhanism. Kui tunnete, et olete kaistepositsioonil, siis küsige endalt: “Mille eest ma ennast kaitsen? Kuidas võiks tõele näkku vaatamine olukorda hullemaks teha?”
Kõigil, kel julgust tunnistada, et nende kriisisituatsionid vajavad lahendamist, tasub raamat “Kriisi 7 õppetundi” endale soetada.
Toimetas Monika Kuzmina
