KOGEMUSLUGU I Anu Tähemaa ekstaatilise tantsu õhtust: “Teate mis? Ma olen täielikult lummatud!”
22. märtsil toimus Tallinnas, Fotografiskas Tiit Trofimovi sünnipäevapidu ja ekstaatilise tantsu õhtu, mis tõi kokku sajad inimesed, et ühiselt tantsides tähistada. Sünnipäevalaps Tiit Trofimov kutsus kõiki looma ühist südameruumi, kus igaüks saab olla tema ise – hinnangute ja maskideta.
Trofimovi sünnipäevast võttis osa ka Corporate Maestro Anu Tähemaa, kes jagas sotsiaalmeedias sündmuse kohta oma ausat kogemust ekstaatilise tantsu peol osalemisest. “Lubasin minna sünnipäevale tundmata sünnipäevalast või omamata arusaama, kuidas see õhtu täpselt kujunema peaks,” kirjutab Tähemaa oma postituses.
“Ja teate mis? Ma olen täielikult lummatud. See melu, atmosfäär, inimesed, muusika… ja ekstaatiline tants. Ilma sõnadeta. Ilma alko- ja meelemürkideta. Ilma small talk’ita. Lihtsalt muusika, keha, liikumine, rütm ja rõõmsad inimesed,” kirjeldab Tähemaa peol kogetut.
Ja teate mis? Ma olen täielikult lummatud. See melu, atmosfäär, inimesed, muusika… ja ekstaatiline tants.
Ekstaatilise tantsu peol lõi meeleolu särav DJ Kelly Mattus, kelle kireks on viia inimesed läbi muusika ekstaasi ja puhta rõõmuni. Trummidel lisas õhtule rütme Rauno Vaher. Tähemaa sõnul oli peo kõige võimsam element just see, kuidas keegi ei jaganud hinnanguid ega tunginud teiste isiklikku ruumi. “Seal sai keha olla nii, nagu ta päriselt tahtis olla. Sain kontakti oma sisemise maailmaga, olles samal ajal koos teistega, aga täielikult iseendana,” meenutab Tähemaa. “Ja mis kõige tähtsam – hommikul pärast pidu oli mul hea olla. Päriselt hea! Nii kehas, peas kui südames,” räägib Anu oma kogemusest.
Ja mis kõige tähtsam – hommikul pärast pidu oli mul hea olla. Päriselt hea! Nii kehas, peas kui südames.
Olulise mõttena võttis Tähemaa sellest õhtust kaasa meeldetuletuse – lasta lahti eelarvamustest ning lubada elul lihtsalt kulgeda: “Me võime alati leida põhjuseid, miks midagi tegemata jätta. Ka minul oli sel õhtul mitu vabandust, miks mitte kodust välja minna – ma ei olnud midagi sellist varem kogenud, inimesed olid mulle võõrad, koht kaugel ja tuju polnud õige…”
Tähemaa sõnul tasub sellistele olukordadele tähelepanu pöörata iga päev. “Tegelikult avatakse meile iga päev uusi ja põnevaid uksi, aga selle asemel, et neist sisse astuda, sammume me ikka juba vana ja tuttavat rada. Ja siis imestame, miks meie elus midagi ei muutu. Kui ma oleksin sel õhtul kõiki neid mõtteid ja eelarvamusi enda peas kuulanud, oleks mul jäänud saamata imeline uus kogemus.”
