Kas surmalähedased kogemused on reaalsed?
Selle aasta oktoobrikuu alguses ilmus ajakirjas Resuscitation uuring, mis püüab analüüsida paljude inimeste surmalähedasi kogemusi. Väga paljud südameseiskumisega patsiendid, kes elule tagasi on võidetud, räägivad imelisi lugusid teistpoolsusest.
Paljud kirjeldavad seda kui liikumist valgustunnelis, mõned räägivad, et nägid või kuulsid nende äraolekul toimuvat.
Nüüd on tehtud ilmselt esimene põhjalikum teadustöö, mis südameseiskumisega patsientide lood, kes siiski ellu jäid, teadusliku vaatluse alla võttis.
Viieteistkümnes USA, Suurbritannia ja Austria haiglas läbi viidud ja neli aastat kestnud uuringus vaadeldi enam kui 2000 „tagasipöördunut“. Neist 140 käest saadi põhjalikud intervjuud ning neist omakorda 101 inimesega tehti veel üks põhjalik intervjuu.
Pea pooled intervjueeritutest rääkisid valgusest, hirmust, loomadest-taimedest, perekonnast, deja-vu tundest, vägivallast jne. 39% intervjueeritutest ei suutnud meenutada detaile siiski teadlaste jaoks piisavalt täpselt.
Unustamise põhjuseks on teadlaste arvates ajuvigastused ja mitmesugused ravimid. Kuid kaks protsenti rääkisid üsnagi täpselt sellest, mida nad kuulsid või nägid sellel ajal, kui “ära olid” ja nende süda ei töötanud. Ja ühes intervjuus suutis patsient kirjeldada sündmusi, mis toimusid tema südameseiskumise ajal sedavõrra täpselt, et see intervjuu tuuakse eraldi välja.
Uurijad ütlevad, et umbes 2% juhtumite puhul kirjeldatakse tõepoolest reaalselt toimunud asju ja olukordi, mida olemasolevate teadmiste piires ja loogiliselt võttes teha pole võimalik – inimene on ju sisuliselt surnud…
Uurimisgrupi juht dr Sam Parnia Southamptoni ülikoolist selgitab, et praeguste arusaamade järgi peaks aju lõpetama tegevuse praktiliselt kohe, kui süda seisma on jäänud – nii umbes 20-30 sekundi jooksul. Patsiendid kirjeldavad aga asju, mis on toimunud kolme minuti jooksul pärast südame seiskumist. Dr Parnia arvab, et vastupidiselt laialt levinud arusaamale pole surm mingi kindel hetk, vaid pikem protsess, mis võib olla teatud juhtudel ka tagasipööratav.
Ajakirja peatoimetaja dr Jerry Nolan õnnitleb teadlasi sedavõrd huvitava töö eest, mis lausa nõuab edasist tööd, et teada saada, mis ikkagi juhtub siis, kui me sureme. Ka dr Parnia arvab, et teema väärib edasist suuremamahulist uurimistööd, mis oleks eelarvamustest vaba.
Allikas: Terviseleht
